Loo mänguga kodurahu

Olen teist aastat VEPA mentor, mis tähendab, et käin koolides ja seni 1. klassi tundides vaatamas, kuidas rakendatakse VEPA Käitumisoskuste mängu metoodikat. Mentorlus muidugi tähendab lisaks vaatlemisele ka tuge ja nõuandeid õpetajale. VEPA on tugevalt teaduspõhine ja ennetab terve rida halbu asju (kiusamine, mõnuainete tarvitamine jt). Täpsemalt saavad huvilised lugeda siit.
Koostasime mentoritega käsiraamatu ja sinna kirjutasin peatüki sellest, kuidas VEPAt ka kodus edukalt rakendada saab. Teada on, et koolis vähemalt vähendab see ärevust, keskendumisraskusi ja üliaktiivsust. Teemakohaste mõtetega saate tutvuda: siin ja siin

Ilmus august 2017 ajakirjas "Eesti Naine"

Actionsuhe - kes tülitseb, see armastab?

Triin Tisleriga olen varemgi koostööd teinud, seekord palus ta kommentaari Buduaari ajakirja jaoks.
Lugu saate lugeda siin ja siin ja see ilmus juunis 2017.

Lapsed suured, kodust läinud - kurbus hinges

Tuuli Mäemat Nipiraamatust kirjutas mulle 2016 aasta detsembris, et neil on igas ajakirjanumbris rubriik, kus otsitakse vastest ühele lugeja küsimusele või probleemile. Veebruarikuu väljaandes küsitakse, mida teha, kui lapsed on suured, elavad oma elu ja vanemad kurvastavad selle üle. Vastus on siin ja siin.

Mis mõjutab meeste seksuaalsust?

Ajakirjanik Kelly Kipper kirjutas "Tervis Plussist" ning küsis, kas oleksin nõus sõna võtma meeste seksuaalsuse teemal. Naersin endamisi, et mis ekspert mina olen, aga siis tuli meelde, et tegelikult olen juba ammu tahtnud sellel teemal kuigi natuke teises võtmes kirjutada. Kui küsimusi lugesin, tundsin, et hätta ei jää va andropaus ehk meeste menopausi teema. Kirjutis saate lugeda juunikuu 2017 numbris või siin, siin ja siin.

Minu lugu

Jõulueelsel ajal helistas mulle Tiina Lang ning rääkis, et ajakirjas "Mari", mille peatoimetaja ta on, saab ennast ühes rubriigis "Minu valik" ennast tutvustada. Tema arvates on seal vähe psühholooge üles astunud ja seda viga võiks parandada, Tiina Lang mainis, et ainuke on seni olnud Katrin Saali Saul, mille peale võtsin autoriga kohe ühendust ning palusin näidet, kuidas tema endast kirjutas. Sain hea spikri. Veebruaris 2017 minu lugu ilmuski. See on siin.

Kuidas naised ja mehed mõtlevad?

 Sügaval suvel juulikuus 2016 sain kirja Kertu Loidelt. Ta kirjutas, et ETV2 teeb uut kogu perele mõeldud populaarteaduslikku saatesarja "Heureka", milles lahatakse erinevaid protsesse, mis kõiki igapäevaselt mõjutavad, kuid mille tagamaadele inimesed ei oska võib-olla tähelepanu pöörata. Üheks teemaks valiti meeste ja naiste mõtlemise erinevused. Kertu arvas, et suhtenõustajana olen mina ehk õige inimene selle teema erinevaid tahke avama ja nendel arutlema. Kohtusime Kochi Kohvitoas augusti alguses ja nüüdseks on sari jõudnud sinnamaale, et täna on saade eetris.

Kas tõesti on naiste ja meeste mõtlemise vahel nii suured erinevused? Tehakse katseid ja räägitakse, mille poolest mõtlemine oleneb meie soost. Kas see tuleb evolutsioonilisest arengust või ühiskonnast ja kasvatusest? Miks oskavad naised oma tundeid paremini väljendada kui mehed?

Saade on ETV2 eetris 17.01 kell 19.30 ja hiljem järelvaadatav siin . Lisan treileri siia.

Emade isade sõjas saavad lastest relvad

Oktoober 2016 oli vaimse tervise kuu ja sellega seoses toimus mitmeid töötubasid vaimse tervisega seotud teemadel. Kuna "Dialoog laste nimel" on mulle väga südamelähedane, siis korraldasime huvilistele tutvustava töötoa. Reklaami peale kirjutas mulle Birgit Itse Järva Teatajast ning soovis teha intervjuu novembrikuise laupäevalehe tarvis. Teda huvitas, milliseid käitumisviise peaks laste ees vältima, kuidas võib last tulevikus mõjutada see, et ta on olnud nö kättemaksuvahendiks vanemate omavaheliste suhete klaarimisel, mida on lapsel raskem taluda - kas rahulikku lahkuminekut või koos elades tülisid või vaikset vaenulikkust jne. Artikkel on loetav siit.

Võimuvõitlus

Eve Kallaste pakkus mulle võimalust kirjutada üks suhte lugu oktoobris Eesti Ekspressi vahel ilmuvasse Pere ja Laps eriväljaandesse ja loomulikult võtsin sellest kinni. Juba ammu ootas järge võimuvõitluse lugu ning selle ka sinna saatsin. Avaldati 12.10. Link on siin, siin ja siin.

Lapse jonni- ja hüsteeriahood

Juba tükk aega pole väga olnud aega kirjutada, sest olen hõivatud olnud erinevate koolituste ettevalmistamisega. Tore oli aga selle juurde naasda, kui Eesti Naise peatoimetaja Aita Kivi minu poole pöördus ning laste jonnist ja hüsteeriast kirjutada palus. Lugu ilmus augustikuu numbris ja link on siin ja siin.

Vallalised ja kohtingu äpid

Hiljuti helistas mulle Keili Sükijainen TV3-st ning kuna olin talle meelde jäänud kui psühholoog, kes kaamerat  ei karda ja räägib ladusalt, siis palus mul kommenteerida tänapäeva kaaslase leidmise äppe ja seda miks meil on nii palju vallalisi inimesi. Hea on ajaga kaasas käia, nii et olin nõus. Suvel  ilmub TV3 poolt mitmeid kergemaid lugusid naistele ning see oli üks nendest. Seitsmeste Uudiste ühe klipina oli intervjuu eetris 9.05.16. Link on siin

Dialoog laste nimel

Minu missioon on aidata inimestel luua omavahel paremaid suhteid. Üks koht, kus seda väga vaja on, on tülidega lahkumineku puhul, kus peres kasvavad ka lapsed. Laste jaoks on väga raske olla vanemate tülide vahel ning vanemate vastutus on, et nad sealt välja saaks. Kui nüüd keegi ütleb, et minu lapsed ei tea meie halbadest suhetest midagi, siis võin julgelt öelda, et see võib olla teie soov, aga kahjuks pole see reaalsus. Vanematele, kes tahaks tülitsemisest lõpetada, aga ei suuda, ning kes siiralt hoolivad oma laste heaolust ja tervisest, on mõeldud programm, mis Eestis sai nime "Dialoog laste nimel". Osalesin programmi läbiviimiseks grupijuhi väljaõppel ning oktoobris 2016 soovime esimese grupiga alustada. Alljärgnev lugu ilmus märtsis 2016 Eesti Naises ning tutvustab programmi lähemalt. Link on siin.

Armastuse pingereas igavene teine

Cosmopolitan palus kommentaari loole, kus oli juttu sellest, kuidas mõnele tundub, et ta peab tunnete mõttes võistlema kellegagi, kelle vastu partneril oli suurem armastus kui praegu. Link juulis 2015 ilmunud loole on siin.

Lapsed ja lahutus

Jaanuaris 2015 ilmus ajakirjas "Pere ja Kodu" ajakirjaniku palvel tema lugu minu kommentaaridega, mida silmas pidada, kui paar lahku läheb ja neil on laps või lapsed. See on minu jaoks oluline teema, mille osas inimesi harida. Lugu saate lugeda siin, siin ja siin.

Hingesugulus

Oktoobris 2015 ilmus "Anne ja Stiil" ajakirjas hingesuguluse-teemaline kirjutus, millele minult kommentaari paluti. Lugu on tervikuna siin, siin, siin ja siin.

Millised vastused huvitavad eestlasi kõige rohkem?

23.01.16 avaldas Eesti Ekspress Marian Männi sulest loo, kus ajakirjanik püüdis ekspertide abiga vastata neile küsimustele, mida eestlased kõige rohkem googeldavad. Mina vastasin neist kahele: kas ta armastab mind ja kuidas teda endale saada. Kogu artikkel on siin.

Facebook - suhterikkuja?

 

Jaanuari 2016 Cosmopolitani kirjutasin kommentaari selle kohta, kuidas Facebook võib meie paarisuhteid mõjutada. Link on siin.

Telesarjas eksperdiks

Olin meeldivalt üllatunud, kui aasta alguses paluti mult abi koostada uuele tutvumisportaalile paaride sobitamiseks küsimustik. Sain natuke kasutada oma raamatu suhteauditi küsimusi ja lõin ka uusi. Põhimõte oli selles, et põhiväärtused peaksid ühtima, peaks olema paar ühist huvi-hobi ja iseloomult võiksid inimesed teineteist täiendada. Kui selle tööga ühele poole sain, tuli kõne Filmimehe peatoimetajalt Raimo Kummerilt ning tema soovis, et osaleksin eksperdina tõsielusarjas "Abielus esimesest silmapilgust" See tundus hirmutav (ikkagi tele) ja samas põnev. Nimelt olen tihti suhte lõpu tunnistajaks ning sageli selgub, et juba suhte algus oli selline, mis pikka koosolemist ette ei ennustanud. Eriti puudutas see neid paare, kes said kokku tänu suurele kirele ja vastastikkusele keemiale. Nüüd pakuti mulle võimalust aidata paare kokku saada vähem juhuslikult ja teadlikumalt. Olin nõus seda enam, et alguses pidin osalema minimaalselt: paneelis, kus kõik eksperdid peavad saavutama kokkuleppe, millised on paarid, kes saates osalevad ning paarinõustamise episoodis (nr 8).
Kui protsess käivitus, siis tegelik elu oli palju kirjum ja seda ma hetkel ei kajasta. Tulemus on esimest korda eetris 3.09 TV 3-s. Saate tutvustus on siin ja siin.

09.09 kutsus Annely Adermann mind StarFM-i hommikuprogrammi ja kohe otsa oli ka intervjuu TV3 Seitsmesed uudised saatele. Raadios läks Allan Roosilehe eestvõttel jutt alkoholiprobleemile, aga Merlyn Uusküla tõmbas fookuse tagasi. Ta ütles, et on suur psühholoogiahuviline ja oli igati varmas ka Allani küsimustele vastuseid pakkuma. Kokkuvõttes oli tore, huvitav ja see pool tundi läks nii kiiresti, et praktiliselt Jürgen hakkas uudiseid lugema ja sellest saime aru, et nüüd on vestlus läbi.
Saatejupid on siin ja siin.
Uudiste jaoks otsisime kaua sobivat kohta selles mitteglamuurses kontorihoones. Leidsime diivani ja pildi - sobis. Küsimused laenati Merlynilt ja viimane käis minu enda suhte kohta;) Kokkuvõttes oli huvitav kogemus ja pärast selgus, et päris mitmed juhtusid nii raaidot kuulama kui telekat vaatama. Uudistelõik on siin.
PS Ka siis, kui selgus, et tekkimas on uus paar, paluti mult uudistele kommentaari. Kuuldavasti on pealkirjade kirjutamine täiesti eraldi oskus ja äri ning ma täitsa mõistan seda. Nimelt võeti mu jutt kokku järgmiselt: "Abielusaate psühholoog purustab illusioonid: on täiesti normaalne, et tekivad armumishetked ka teistega". Lõik ise on siin. 

Lapsevanemate topeltstandardid

Kui tihti märkame, et lubame endale, mida lastele keelame. Juulikuu 2015 Eesti Naises ilmunud loo link on siin.

Armukadedus

Vahelduseks jagan ühte videoklippi armukadedusest, mis oli eetris Kanal 11 saates "Kolm naist paadis" 29.01.15. Armukadeduse lugu on kohe esimene. Link on siin.

Milline graafik oleks 2,5 aastasele lapsele parim ema ja isa juures elamiseks, kas nädala või 3-4 päeva kaupa?

Küsimus

Tere,
Kui väga peab paika väide, et eraldatus vanemast, mida üle aastased lapsed taluvad probleemitult, on lapse vanus aastates pluss kaks (päevadesse arvestatuna)? Ehk siis, kui mul on 2a laps, siis tema maksimaalne eraldatus vanemast peaks olema 4 päeva.
Asi selles, et läksime lapse isaga lahku, kui laps oli 1,5a ja juba sealtmaalt oli tema nõue, et laps oleks jaotatud võrdselt. Selle saime korraldatud läbi raskuste, aga õnneks omavahelise suhtlemise teel. Nüüd on laps 2,5 ning oleme suutnud kenasti asjad lahendada lapse koha pealt, aga uus küsimus on selles, et jaanuaris sünnib minul ja mu elukaaslasel laps ja esimese lapse isa tegi ettepaneku, et laps jaotada nädal ühe ja nädal teise juures. Ma ei ole ise väga vaimustatud sellest ideest, kuna nädal emast eemal tundub siiski liiga pikk aeg, et seda teha lausa üle ühe nädala. Tahaks asja lahendada lapse jaoks võimalikult mõistlikult. Näiteks 3-4 päeva kaupa. Mis on Teie arvamus?
Teine mure on, et kui laps on isa juures, siis ei taha ta sealt kuidagi minu juurde tulla. Nutab ja kisab, et ta ei taha emme juurde tulla ja tahab issi juures olla. Kuidas seda leevendada? Asi sujub leebemalt, kui ta on isa juures olnud 3-4 päeva, aga kui talle järgi minna 1-2 päeva pärast, tõuseb kohutav draama. Väga valus on kuulda oma last ütlemas, et ta ei taha sinu juurde tulla. Vastupidist olukorda, et issi juurde minna ei taha, pole kunagi olnud. Ma küll annan endast kõik ja pühendan end talle, aga siiski ei aita kahjuks miski ja lapse reaktsioon alati sama.

 

Vastus

Tere! Mul on väga hea meel, et kirjutate ja tahate oma lapse vajadustest lähtuvalt käituda. Olen kuulnud sellest rusikareeglist, mida mainite, aga pigem selles kontekstis, et kaua võivad mõlemad vanemad ära olla alla kolmeaastase juurest, kelle kiindumussuhe pole veel välja kujunenud, ilma, et sellest suuremaid tagasilööke võiks oodata. Teie kontekst on aga teine. Tean, et lastekaitsjad ei ole väga vaimustuses, et lapsel on kaks kodu ja elab mõlemas nädala kaupa, aga tihti lahutuse tõttu nii ikkagi kujuneb. Teie laps on veel päris väike ja kindlasti võib ta teist vanemat igatsema hakata, kui ta nädal aega teda ei näe. Samas peaks tal olema peamine kiindumussuhe juba välja kujunenud ning ta peaks hakkama ka mõistma, et kui ta ühte vanemat mõnda aega ei näe, siis see ei tähenda, et teda pole olemas. On mitu asja, mis räägivad pikema ehk näiteks nädalase oleku kasuks. Esiteks, on lapsel raske öelda oma vanemale head-aega isegi kui see tähendab teisele tere ütlemist. See ei tohiks olla liiga sage ehk siis kui laps on isa juures kolm päeva, siis esimesel päeval ütleb ta head-aega teile, teine päev kohaneb ja kolmandal päeval juba ütleb head-aega isale - pidevalt on kurbus ja pinge õhus. Teiseks, hea oleks kui laps kogeks isa juures ka argipäeva. Kui kohtumine on põgus, võib juhtuda, et isa on kui pühapäeva isa ning koos olles tehakse erilisi asju, mis on lapse jaoks väga vahva. Nii võib juhtuda, et distsiplineerimise töö jääb ema kanda ning lapsel jääbki mulje, et isa on hea ja ema paha. Kui laps kohaneb isa juures olema, siis võikski lasta tal seal olla ilma vahepeal nägu näitamata ja ennast meelde tuletamata. Piisab sellest, et ta teab, et ema tuleb talle järgi kui on näiteks viis ööd ära magatud või kui tuleb nädalavahetus ja lasteaeda ei pea minema. Seda tuleb enne talle öelda, kui "vahetus teha", et nüüd oled nädal aega issiga ja siis ma tulen sulle järgi. Vahepealsel ajal saab issi siis igatsust leevendada, kas siis emme pilti näidates või emmest rääkides. Seega üldiselt arvan, et võiks nädala kaupa proovida ning vajadusel pöörduda psühholoogi või pereterapeudi poole. Edu Teile mõlema lapsega!

 

ilmus vastused.ee-s 2.12.2014