Friday, October 30, 2020

Pingutamine - miks ja kuidas?

Juba aasta aega tagasi kirjutasin loo sellest, kuidas lapsed peaksid õppima pingutama. Pakkusin seda "Pere ja Kodu" ajakirjale. See plaaniti avaldada kevadel, aga koroona tuli peale ja lõi ajakirjatoimetuses (ja mitte ainult) elu segamini. Kuna pingutamine ei seostu niivõrd suvega kui kooli ja trennidega, siis sai uueks terminiks oktoober 2020 ja nii ka läks. Sain ise seda kirjutades targemaks ja loodan, et lugeja leiab ka paar head mõtet.  Lugu on leitav siin, siin ja siin

Friday, July 24, 2020

Suvised võimalused lapsele isesesvust õpetada

Pärast karantiiniaja vanemluse teema avamist podcastina, tellis tarkvanem.ee minult loo, kuidas suvel pärast karantiini lastega koos toimetada. Nimelt kui pere on pikalt ninapidi koos olnud ning saabub suvi, mil lasteaiad-koolid kinni, siis võib puhkuse tähendus olulisel määral muutuda. Kuna Pere ja Kodu veebiväljaanne ilmutas sama loo 22.07, siis tundub, et 17.06 avaldatud lugu on endiselt aktuaalne. Kopeerin siia lingi.

Saturday, July 11, 2020

Miks laps jookseb kodust ära?

27.05.20 pärastlõunal helistas ETV-st Katrin Viirpalu, kellele soovitati Tervise Arengu Instituudi poolt pöörduda minu poole, et rääkida lastest, täpsemalt, miks nad kodust ära jooksevad. Nimelt käesoleval nädalal oli taas toimunud üks juhtum, mis ka uudiskünnise ületas ning tõenäoliselt paljud vanemad muretsema pannud, et miks see juhtub ja kuidas seda vältida. Sellel teemal mul juba järgmisel päeval rääkida palutigi. Tõin sisse selle, et selleks, et mõista, miks laps kodust ära jookseb, peab vaatama ka seda aspekti, et ehk ta jookseb hoopis kellegi poole. Eristasin väikeste laste ja teismeliste ajendeid. Lõik on järelevaadatav siit kui kerite ajaliselt kohani 1:41:49 (kestab u 9 min).

Tuesday, June 9, 2020

Lapsevanemaks olemise õppimine


MTÜ Lastekaitse Liidu projektijuht Ireen Kangro helistas mulle aprillis 2020. Ta soovis, et kirjutaksin mai kuu "Märka Last" ajakirja positiivse vanemluse erinumbrisse artikli „Imelised aastad“ koolitusprogrammi kohta. Lugu pidi programmi tutvustama nii spetsialistidele nagu näiteks lastekaitsjad kui ka võimalikele osalejatele ehk vanematele. Olen ise sellega väga rahul :) Ajakiri ilmus veebiväljaandena ning minu lugu on leitav siit.

Tuesday, May 19, 2020

Millal ja kuidas lahku minna?

Naistelehe veebitoimetaja Andra Nõlvak palus mul lühidalt vastata küsimustele, mis olid ajendatud sellest, et koroona ajal on mitmed ka avalikkusele tundub paarid lahku läinud. Kuidas otsustada, kas lahku minna ja mis siis edasi hakkab toimuma ilmus 19.05.20 ning on loetav siin

Wednesday, March 25, 2020

Karantiini aja vanemlus

Ma küll tavaliselt ei dubleeri infot, aga seekord panen ka siia üles Ajakirja "EMA" peatoimetaja Merle Liivaku poolt läbi viidud intervjuu, kus ta uuris minult, kuidas karantiini ajal hakkama saada olles palju koos. Sama 21.03 salvestatud taskuhäälingut jagas ka Tarkvanem.ee portaal ning Tervise Arengu Instituut tellis minult natuke pikema kirjutise ka. Seda saab siitsamast lugeda.

Nädal aega on enamus meist elanud kodusemalt kui varem: lapsed on koolist kodus, mõned ka lasteaiast kodus, vanematest paljud töötavad kodukontoris. See tähendab, et ära on jäänud  paljukirutav logistika haridusasutuste ja huviringide, aga ka büroode ja koosolekupaikade vahel. Mõnele võib see meeldida, et ei pea ringi sipsima, aga mõni just vajab vaheldust ning tunneb ennast nüüd ahistatuna. Oma nõustamisklientidele soovitan teadmatuse ajal nagu meil ka ühiskonnas praegu on, pigem keskenduda igapäevasele toimetulekule, aga samas panna ka endale teatud tähtaeg, kui kaua ma peaksin valmis olema ekstra pingutama (juhul kui on vaja seda teha). Tänase teadmisega panen endale selleks tähtajaks 1.05, mis vähemalt kunagi oli tuntud töörahva pühana – sobilik kas pole:) Organism siis seab ennast valmis ja me suudame rohkem kui mõeldes: „Appi, jälle üks nõme päev, tundub, et see kestab igavesti!”

Üks pingeallikas võib olla see, et vanemad täidavad korraga mitmeid rolle: töötavad abiõpetajana, vähemalt kolm korda päevas sööklapersonalina, püüavad oma tööasju järje peale hoida, et sissetulekut tagada ning osa on sunnitud veel arendustegevusega ka tegelema ehk kuidas tööd kaugtööna teha sh uute tehniliste vahendite tundma õppimine. Raske ja ehk ka võimatu on teha nii, et kõik on rahul. Tõenäoliselt jääb vähemaks keskendunult oma töö tegemist ja ka harjumuspärasel viisil oma „tassi täitmist”. Mida mulle meeldib teha kui soovin vaheldust ja positiivseid emotsioone? Saan sõbraga kokku, lähen kinno, vaatan teatrietendust, sööme heas restoranis, lipsime lokaalis klaasi veini, osalen spordisaalis rühmatreeningul, külastan kunstimuuseumi uut näitust jne. Kuigi täielikku liikumispiirangut meil pole, siis enamus nendest tegevustest senises vormis on peatunud.

Me oleme uues olukord, millega kaasneb ikka väike protest, et miks ma pean nüüd NII tegema ja kõik pereliikmed alles kohanevad kuniks lepime, et on nagu on. Lastel ehk on rohkem vabadust ja sellepärast rõõmsam olla, aga seda rohkem on vanemad sunnitud struktuuri, päevaplaani ja -rütmi looma, et kõik vajalik siiski tehtud saaks.

Seega vanematel on tõenäoliselt on pinge kasvanud, aga senised rõõmu hankimise võimalused peatunud. Loomulikult püüame olla loovad. Saame veebiteel aeroobikat edasi teha kui selleks sobiva nurga leiame, ehk õnnestub vahest toitu koju tellida, et köögis viibimist vähendada ning võib-olla teeb rõõmu ka see, et kella pealt ei pea nii vara tõusma. Laste õppimise toetamist saame kahe vanema puhul jagada jne.

Soovitan kodu, ükskõik kui väike see ka on, jagada tsoonideks. Üks mõte on see, et oleks õppimise tsoon(id) ja puhkamise tsoon(id) ning eriti kui ollakse õppimise või töötamise tsoonis, et siis teised laseks seal rahulikult tegutseda kuniks inimene ise sealt väljub andes sellega märku, et teeb pausi või lõpetas. Töötsoon võib olla söögilaud või kirjutuslaud, võib olla ka tugitool, see ei pea olema eraldi tuba. Samal ajal võiks teisi pereliikmeid suunata vaiksemaid tegevusi tegema. Kindlasti peaks olema kõigil ka oma rahulik koht. See võib olla diivan või voodi vms, kus siis kui närv hakkab mustaks minema saaks teistest eemal rahuneda. Siin on vanemate eeskuju väga oluline nt „Ma tunnen, et hakkan ärrituma, lähen olen natuke voodi peal pikali ja rahunen.” Teised siis lasevad tal olla kuniks ta naaseb.  

Praegune kriis on võimalus vähemalt lastega suhteid lähedasemaks muuta. Umbes kuni 8-aastastega saame seda teha nende juhtimisel reegliteta mänge mängides. Hästi sobivad fantaasiamängud nagu rollimängud või ka legodest nö vaba ehitamine, pallimängud, meisterdamine vms. Vanemate lastega saame lauamänge mängida ja miks mitte ka arvutimängu koos proovida. Erinevas vanuses lastega võib koos süüa teha, koristada, asju sorteerida. Praegu on hea aeg kaasata lapsi majapidamistöödesse ning arendada neis iseseisvust ja vastutustunnet. Loodetavasti võimaldame neil seeläbi kogeda õnnestumise tunnet ning enesekindluse kasvu. Tavapärases elurütmis võiks lapsega suhete hoidmiseks mängida 15 minutit päevas. Kui seda jätkate, siis usun, et kogete, et kui olete lapse juhtimisel koos midagi toredat teinud, lasknud ennast juhatada, kamandada ja käsutada, siis pärast seda on laps ka teie soovide osas koostööaldim ning ehk saate isegi lausa 0,5-1h aega järjest oma asjadele keskenduda.

Soovitan siduda meeldivad tegevused ja vähem meeldivad tegevused omavahel nii, et kõigepealt tehakse vähem meeldiv tegevus ja siis on meeldiv tegevus justkui preemiaks. Mõned näited: „Kui mänguasjad on koristatud, on aega veel ühe mutika vaatamiseks,” „Kui hambad on pestud, loen unejuttu,” „Kui on õpitud, saad õue palli mängima minna.”

Püüame meeles pidada, et see millele tähelepanu pöörame, kinnistub. Kui meid rõõmustab laste vaikne (koos) mängimine, nende poolt meie palvete kiire täitmine, siis ärme ole kiitusega kitsid ning vormistame selle võimalikult konkreetselt, et laps saaks sellest õppida, mida teinekord samamoodi teha: „Mulle väga meeldis, kuidas sa viisid kohe oma nõud kööki, kui palusin!” või „Kiidan sind, et läksid kohe pesema, kui palusin”, või „See nii rõõmustab mind, et oskate rahulikult koos mängida!”. Koolilastele saab öelda: „Tore on vaadata, kuidas sa keskendunult matemaatikaharjutust lahendad! Olen su üle uhke!” või „Näen, kuidas sul on raske seda kunstiõpetuse ülesannet teha, aga sa ikkagi üritad ja see mulle väga meeldib!”

Ja endale ütleme: „Kiidan ennast, et kuigi on keeruline, saan selle kõigega siiski hakkama!”

Wednesday, March 18, 2020

Intiimsus lapsevanemate vahel

Kahjuks kannatab paljude paaride füüsiline lähedus (puudutused, kallistused, käehoidmised jne) rääkimata seksuaalelust kui saadakse lapsevanemaks. Pean selle osa paarisuhte säilimist või kiiret taastamist oluliseks, sest muidu võite end leida olukorras, kus partner tunneb, et olete kõigest korterikaaslased. Ekstreemsemal juhul võib üks pool alustada kõrvalsuhet või soovida suhet lõpetada kuna tema oluline suhtevajadus on pikka aega rahuldamata. Sellele teemale tähelepanu juhtimiseks kirjutasin loo ajakirjale "Pere ja Kodu", mis ilmus juuli 2019. Ühtlasi avan natuke, kuidas taas lähedaseks saada. Lugu on loetav siit ja siit.

Monday, January 20, 2020

Milliste teemadega tegeletakse paariteraapias?

Kanal 2 "Õhtu!" toimetaja Marili Kobin helistas mulle 15.01.20 lõuna paiku, et nemad tahaks vähendada pühadejärgseid lahkuminekuid, mida statistika järgi on päris palju. Googeldasid, keda sel teemal rääkima kutsuda ja väidetavalt sattusid pidevalt minu nime otsa. Tegid järelduse, et minust targemat külalist vist ei oskaks tahta :) Arvasid, et võiksin kohe samal õhtul Postimehe stuudiosse (veel leotud päevad kesklinnas) tulla. Sain mõned küsimused ette ning pärast grimmituba algaski otsesaade minu lõiguga. Saatejuhtid Robert Rool ja Jüri Butshakov olid väga lõbusad ja mulle meeldis see, et ka meelelahtussaates võib tõsiseid teemasid käsitleda. Jagasin, milliste teemadega kõige rohkem käiakse, nemad uurisid konkreetselt nelja teema osas, kas on mõtet tulla (vastasin kõigile: jah!) Pärast seda tuli päris mitmeid broneeringuid, loodan, et teistele terapeutidele ka. Loodan, et mõni saab raamatust "Kuidas hoida armastust?" ka abi. Saate link on siin

Tuesday, August 13, 2019

Tüüpiliste suhteküsimuste "kiirmale"


Kelly Kipper ajakirjast "Anne & Stiil" arvas, et võiks lugejatele püüda anda lihtsaid ja lühikesi vastuseid kõige tüüpilisematele suhteküsimustele. See oli keeruline ülesanne, sest on ju nii palju aspekte, mille koosmõjus kõik suhtes toimub ja ka muutub. Püüdsin täiuseihalusest lahti lasta ning vähemalt mingi suuna kätte anda, kuidas edasi mõelda või käituda. Lugu ilmus mais 2019 ning on leitav siin ja siin.

Kuidas kaalulangetusel kaotada viimased 5 kg


Pakkusin omalt poolt Eesti Naise peatoimetajale Heidit Kaiole järgmiseks perioodiks välja erinevaid teemasid ja kaasa mõeldes tuli tal idee, et ma võiksin kirjutada kaalulangetuse viimasest ponnistusest psühholoogilise taustaga loo. See oli minu jaoks päris põnev teema, mida avastada. Tulemus ilmus TervisPlussi juunikuu ajakirjas 2019. Netist on see leitav siin ja siin.

Thursday, January 17, 2019

Nutiajastu nõiaring – lakkamatu guugeldamine, Kahoot ja nutialad vahetundides

Tundub, et "Õpetajate Leht" on huvitav ja hariv väljaanne. Vabakutseline ajakirjanik Kairi Oja kirjutas sinna loo ning palus teiste seas minult ka kommentaari, kuidas nutiajastul laste kadumist ekraanide taha ja sisse ära hoida. Asjalikke soovitusi on teisteltki. Lugu ilmus veebruaris 2018. Jagan Teiega kogu artiklit siin.

Tuesday, November 13, 2018

Tõsised suhteküsimused ja vastused

Tutvusin Eesti Meedia meelelahtusportaalide juhi Kertu Jukkum-iga 2018.a. kevadel Buduaari turul, kus mina tutvustasin oma uut raamatut. Sattusime jutustama ning mul on hea meel, et sain võimaluse raamatut ka ELU24 ja Postimehe veebis tutvustada. Intervjuu põhisisu on tõsised suhteküsimused nagu miks petetakse, miks lahutatakse, kas kärgperes on võimalik õnnelikult elada jms. Huvitav, et kärgpere teema järjest rohkem minu lauale jõuab, aga ju siis see on väga aktuaalne.
Intervjuud saate kuulata siit.

Monday, October 29, 2018

Kärgpere väljakutsed


Ajakirja "Pere ja Kodu" peatoimetaja Kerttu Jänese uuris minult oktoobri alguses, kas olen valmis jagama oma teadmisi kärgperendusest. Selgus, et ajakirjal on oma veebiraadiosaade, mida veab Tanel Jäppinen. Saimegi temaga "Eesti Ekspressi" toimetuses kokku ning jutustasime 45 minutit. Saate link on siin.

Wednesday, September 12, 2018

Mida tehakse pereteraapias?

Katrin Saali Sauliga tutvusin pereterapeutide suvekoolis aastaid tagasi kui ta avaldas tunnustust mu raamatule "Suhteaudit: käsiraamat paaridele" ning kergitas natuke saladuskatet, mida tema kirjutab - kärgpere raamatut. Vikerraadio "Peresaate" esimene hooaeg osutus väga populaarseks ja viimases saates arvas Katrin, et hea on natuke kirjeldada ka seda mida pereteraapias tehakse. Kuna mina oma uues raamatus kirjeldasin, kuidas mina seda teen, siis tegime koos saate, kus kuulajatele nõustamissessioonidel toimuvat avasime. Saate saadet järelkuulata. Link on siin.

Wednesday, August 29, 2018

Kas paari hariduslik erisus tekitab suhteprobleeme?

Senine vabakutseline ajakirjanik Kairi Oja, kes hiljuti asus AS Eesti Meedia ridadesse palus minult kommentaari oma loole, kus lahkas teemat, kas erinevad haridustasemed muudavad suhte varem või hiljem problemaatiliseks. Lugu ilmus Eesti Naise augustis 2017. Lingid loole on siin, siin ja siin.

Sunday, April 8, 2018

Kuidas hoida armastust?

Maikuus 2017.a. kirjutasin valmis uue raamatu "Kuidas hoida armastust?", mis saavutas kirjanduskonkursil "BestSeller 2017" oma kategoorias esikoha. Teemaks on, kuidas hoida tundeid pikaaajalises suhtes ja kuidas lahendada erinevaid suhtevajadustega seotud probleeme nii, et need asjad, mis tundeid jahutavad, saaksid elimineeritud. See kõik on kirja pandud teraapiaprotsessi struktuuri järgides st et raamatus saavad sõna paarid ja saame lugeda ka nende päevikukatkeid. Lõpuosas kirjeldavad oma armastuse kujunemist ja suhtevajadusi kaua koos olnud tuntud ja vähem tuntud paarid.

Esitlus oli 6.04.18 Viru Keskuse Rahva Raamatus ning Alkeemia avaldas oma lehel väikse katkendi raamatust. Link sellele on siin.

Senine tagasiside: 

"Soetasin Sinu raamatu „Kuidas hoida armastust?“. Selle lugemiseni jõudsin ma nüüdses eriolukorras nelja seina vahele tooduna ning ma tänan Sind selle mõnusa lugemise eest. Joonisin raamatus alla väärt mõtteid ning sain mõtlemisainet."

"Väga mõnus ja huvitav lugemine. Mees ka hommikul luges ja süvenes nii, et jättis perekohustused unarusse :)"

"Väga põnev - siiani ei ole vist keegi Eestis sellest vaatenurgast kirjutanudki, et mis teraapias tegelikult toimub."

"Olen raamatu esimese kolmandiku läbinud ja leian, et see on vaimustav!"

"Ma arvan, et see saab olema üks ilus kink tärkavas kevades, kõigile. Mulle väga meeldis see stiil läbi eluliste näidete, ja hea ning sorav oli lugeda."

"Hea kerge on lugeda ja ma arvan, et peaksime seda tegema koos (partneriga). Meeldib, et raamatus on eesti inimeste lood."

"Tõesti väga hea raamat. Soovitan soojalt. Ma olen Kärdist vaimustuses!"

"Olen väga rõõmus et see raamat minuni jõudis!"

"Sinu raamat oli väga hea. Häst kirjutatud ja aitab mõtestada südamel olevaid teemasid lahti."

"Alles seda raamatut lugedes sain aru, et see teema, mille pärast olen piinlikkust tundnud, nutnud, ahastanud ja ennast alla surunud on tegelikult üks oluline suhtevajadus. Järsku tekkis lootus, et meie probleemi on võimalik lahendada."

"Tegin märkmeid, mida kavatsen oma nüüdseks kaks aastat kestnud suhtes kindlasti kasutada. Peegeldamine on kindlasti üks neist. Lisaks meeldis mõte, et mõlemal võib olla oma nägemus asjast ning pole mõtet vaielda ja tülli minna selle üle, kuidas päriselt oli või on. Aitäh!"

"Ma ei loe üldiselt selliseid raamatuid, aga seda lugedes püüdsin olla avatud ja mulle meeldis! Raamatut on mõnus lugeda ja see on hästi kirjutatud. Selge on see, et juhtumeid on lühendatud, muidu ei jaksaks keegi neid lugeda, aga põhipunktid tulid ilusti välja. Mõne probleemiga ma ei haakunud, samas teised tulid tuttavad ette. Eriti tore oli lugeda teemast, mis minu suhtes on nö ära olnud ja mõista ehk natuke paremini tagantjärele, mida teine võis siis mõelda ja tunda."

"Nutsin vist iga peatüki juures: kõigis juhtumites peale ühe tundsin ära kas enda või abikaasa. Tänu sellele raamatule julgen nüüd teraapiasse minna."

Üks meesklient jagas: "Lugesin ja olen alles poole peal, aga juba tundsin nii paljudes kohtades meid ära. Saan selle kaudu oma naisest paremini aru: tal on vaja rohkem rääkida kui minul."

Üks paar andis tagasisidet: "Loeme mehega teie raamatut ja meile nii meeldib! Teadke, et olete ühe paari jälle õnnelikuks teinud!"

Üllatavalt kuulsin, et Palamuse kooli perekonnaõpetuse õpetaja kavatseb mu raamatut alanud kooliaastal gümnasistidega kasutada ning veel rohkem olin üllatunud kui sain järgmise kirja:

"Ma rääkisin sinu raamatust mai lõpus perekonnaõpetuse tunnis ja õpilased tegid testi :)See jääb ka edaspidi mul perekonnaõpetuse programmi :)"

Otepää Rehabilitatsioonikeskuse psühholoogid palusid oma ülemusel endale raamatud osta, et neid oma töös kasutada. Hea kolleeg pereterapeut rääkis järgmist:

"Raamatus on tasakaalus teooria ja juhtumid, ei minda liiga sügavale ega jääda liiga pinnapealseks. Lugesin huviga juhtumeid ja loen veel kui tunnen, et hakkan oma töös kinni jääma - need teraapinäited annavad uusi mõtteid. Nauditav oli nõustamiskohtumiste ja vahepealse aja sidumine ühiseks tervikuks päevikukatketega ning meeldis, et see polnud kõik roosamanna, vaid kõhkluste ja kahtlustega päris elu." 

Veel pereterapeutide tagasisidet: "Kasutan raamatut päris palju. Annan klientidele lugeda ja lasen neil seal kirjeldatud harjutusi teha või teeme neid koos.", "Ostsin endale ja nüüd oma tütrele ka - et ta ise loeks, analüüsiks ja teeks oma järeldused."

Pereteraapiaõpilaste siselistis postitas üks õpilane raamatu kaanefoto ning lisas juurde: "Lugemist väärt:)"

"Praegune aeg on hea ka enesetäiendamiseks. Loen kirjandust, mis on aja puudusel jäänud ootele. Üks neist raamatutest on "Kuidas hoida armastust?" Väge hea lugemine perenõustajale, inspireeriv ja ladus kulgemine perede toetamisel. Sellest raamatust saavad abi paljud pered ja maailm muutub meie ümber paremaks."

Olen tänulik sellise vastuvõtu eest!

Head lugemist!
Pilt: Kalev Lilleorg

Friday, March 16, 2018

Teismelised - ma ei saa neist aru!!!

Käisin pea aasta tagasi ühel VÄGA heal koolitusel, kus muuhulgas räägiti, kuidas oma pubekatega suhelda ja kuidas neid mõista. Üldisi põhimõtteid laiendaksin ka noorematele lastele ja miks mitte ka täiskasvanutele. Kirjutasin saadud tarkusest kokkuvõtte, mis ilmus Eesti Naise veebruari 2018 numbris. Saate seda lugeda:
siin ja siin

Thursday, February 15, 2018

Mida vajavad Eesti pered, et sünniks rohkem lapsi?

13.02.18 sain kutse järgmisel päeval ehk sõbrapäeval toimuvasse ETV saatesse "Suud puhtaks", kus teema oli iive. Võtsin kutse vastu kui Tervise Arengu Instituudi vanemlusprogrammi "Imelised aastad" grupijuht. Soovisin rääkida sellest, et oluline ei ole mitte ainult toetusi maksta vaid ka teenuseid pakkuda. Õnneks tekkiski võimalus tutvustada seda, mida riik juba teeb ja on ka tõenduspõhiselt mõjus. Nimelt uuring näitab, et iga euro, mis sellesse programmi kas riik või KOV (hetkel pigem koos) inevsteerib, toob 14 eurot tagasi. Nendele, kes raha loevad, on see kindlasti oluline info otsustamiseks, kuidas eelarvet planeerida. Kahjuks ei jäänud aega VEPA käitumisoskuste mängu metoodika tutvustamiseks, mis aitab õpetajatel lapsi koolis rohkem õpitegevusele suunata, kiusamist ja erinevaid teisi probleeme ennetada. Minu lõiku võite vaadata siin

Kui soovite lähemalt teada saada, kes võiks koolitusele tulla (üldiselt 3-8 aastased vanemad, jätkukoolituse puhul kuni 12 aastaste laste vanemad), siis palun vaadake siia.

Allikas: ETV "Suud puhtaks" 14.02.18

Friday, January 19, 2018

Paaripanek telesaates - miks suhted sageli ei kesta?

Suveõhtutel kui und ei tule, sest väljas on kaua valge, olen sageli eelkõige professionaalsest huvist vaadanud sarju "Poissmees" ja "Vallaline kaunitar". Need saated on selgelt meelelahutuslikud, aga samas näidatakse seal ju päris inimeste kurbust, piinlikkust, pettumust ja ärevust. Väike osa minust on romantik ja soovib koos sarja peategelastega, et nad võiksid lõpuks abielluda selle Õigega. Enamus tõepoolest kihluvad, aga abielusadamasse ei jõua. Veelgi enam - aasta hiljem kurdetakse meedia vahendusel kui jube ikka eks kaasana oli. Minu mõtisklustest, miks see nii läheb saate lähemalt  lugeda siit.

Avaldati Delfi naistekas 12.07.2017

Sunday, January 7, 2018

Loo mänguga kodurahu



Olen teist aastat VEPA mentor, mis tähendab, et käin koolides ja seni 1. klassi tundides vaatamas, kuidas rakendatakse VEPA Käitumisoskuste mängu metoodikat. Mentorlus muidugi tähendab lisaks vaatlemisele ka tuge ja nõuandeid õpetajale. VEPA on tugevalt teaduspõhine ja ennetab terve rida halbu asju (kiusamine, mõnuainete tarvitamine jt). Täpsemalt saavad huvilised lugeda siit.
Koostasime mentoritega käsiraamatu ja sinna kirjutasin peatüki sellest, kuidas VEPAt ka kodus edukalt rakendada saab. Teada on, et koolis vähemalt vähendab see ärevust, keskendumisraskusi ja üliaktiivsust. Teemakohaste mõtetega saate tutvuda: siin ja siin

Ilmus august 2017 ajakirjas "Eesti Naine"