Tõsised suhteküsimused ja vastused

Tutvusin Eesti Meedia meelelahtusportaalide juhi Kertu Jukkum-iga 2018.a. kevadel Buduaari turul, kus mina tutvustasin oma uut raamatut. Sattusime jutustama ning mul on hea meel, et sain võimaluse raamatut ka ELU24 ja Postimehe veebis tutvustada. Intervjuu põhisisu on tõsised suhteküsimused nagu miks petetakse, miks lahutatakse, kas kärgperes on võimalik õnnelikult elada jms. Huvitav, et kärgpere teema järjest rohkem minu lauale jõuab, aga ju siis see on väga aktuaalne.
Intervjuud saate kuulata siit.

Kärgpere väljakutsed

Ajakirja "Pere ja Kodu" peatoimetaja Kerttu Jänese uuris minult oktoobri alguses, kas olen valmis jagama oma teadmisi kärgperendusest. Selgus, et ajakirjal on oma veebiraadiosaade, mida veab Tanel Jäppinen. Saimegi temaga "Eesti Ekspressi" toimetuses kokku ning jutustasime 45 minutit. Saate link on siin.

Kärgpere on peremudel, kus paariga koos elavad eri vanemate lapsed. Mida saad ise sellise peremudeli eduka toimimise nimel ära teha?

Kuidas nii uued elukaaslased, kui nende lapsed eelmisetest suhetest ja ka ühised lapsed vastloodud uues peres kohanevad ja hakkama saavad, ei oska keegi ette ennustada. Aga õnnelikud ollakse igas peres siis, kui kõik annavad oma parima.

Kui lapsevanem on oma suhte lõppemisest üle saanud, uuesti armunud ning planeerimas ühist kooselu, siis eeldab ta tihti, et tema rõõm kandub üle ka lapsele/lastele. See ei pruugi nii olla.

Kaudselt võib vanema uus suhe lapsele hästi mõjuda, et kui näiteks ema on õnnelik, siis ta on hoolivam, rõõmsam ka lapsega. Pigem on aga uus kooselu lapsele selge märk sellest, et ema ja isa ei saa enam kokku tagasi ning juhul kui vahepeal on last kasvatanud üksikvanem, siis tulevikus on vanema tähelepanu, mida laps on harjunud saama, jagatud veel ühe inimesega. Miks see peaks last rõõmustama?

Uus pere, uued reeglid

Kui kokku kolitakse, siis esimene suur väljakutse on uute reeglite loomine, mis algab pisiasjadest nagu kes millist ruumi korras hoiab, kes millal sööb ja kehtib ka suuremate asjade kohta nagu ühise vaba aja veetmine. Kui paar kokku saab, siis nad omavahel loksutavad sobivad ja mittesobivad käitumised paika, kui juures on ühe laps ja veel teise laps, on asi muidugi selle võrra keerulisem. Olenevalt laste vanusest peaks uusi reegleid paika panema kas täiskasvanud või kaasama ka lapsi, kui nad on juba teismelised.

Kes uus vanem lapse jaoks on - vanem või sõber?

Tekib küsimus, kes uus pereliige lapsele on: kas sõber või vanem või veel keegi kolmas. Üldiselt soovitatakse alguses mitte vanema rolli võtta ja olla pigem sõber - anda võimalus lapsel uus inimene omaks võtta, teda tundma õppida ja usaldama hakata. See tähendab, et näiteks ema uus mees ei peaks alguses ka lapse ja vanema omavahelisse vaidlusesse sekkuma, eriti mis puudutab kasvatusküsimusi ja distsiplineerimist. Umbkaudu aastaga võiks uue pereliikme roll muutuda, aga kindlasti mitte eraldi elavat vanemat asendada püüdes. Ei tohiks last sundida kutsuma vanema uut kaasat isaks või emaks. Üldiselt peaks vähem tegelema sellega, kes pere on ja rohkem sellega milline pere me oleme.

Minu lapsed ja sinu lapsed

Mida rohkem on peres liikmeid, seda rohkem on ka erinevaid suhteid ning võimalikke probleeme. Tihti tunnistavad näiteks emad, et nad ei suuda kasulapsi nii palju armastada nagu oma lapsi. Mina arvan, et küsimus ei ole armastuse suuruses, vaid pigem vanema ja kasuvanema kohustuses lapse eest hoolitseda, teda toetada, tema jaoks olemas olla. Loomulikult ei tohiks avalikult kedagi eelistada, teist tahaplaanile jättes, küll aga võivad laste eripära ning huvid saada määravaks, kellega minnakse näiteks ujuma ja kellega teatrisse.

Konkurents

Suur ohukoht on see, kui laps tajub vanema uut partnerit, kui konkurenti. Siis ta võib hakata uut kaasat kiusama ning võib püüda ka neid lahku ajada. Osaliselt võib siin aidata lapse ja tema vanema vestlus, kus kinnitatakse, et paar on omavahel koos ja nii jääb. Samuti ei tohiks oma uut elukaaslast lapse ees kritiseerida või nende omavahelises vaidluses last eelistada. Viimati mainitud situatsiooni puhul peaks partneriga omavahel asjad pärast selgeks rääkima. Positiivselt mõjub regulaarne vanema ja tema lapse omavahel-aeg, eriti kui tehakse midagi, mida laps on välja pakkunud.

Kui mõlemal vanemal on kärgpere

Võimalik on, et lapse mõlemad vanemad moodustavad kärgpere ja on kokku lepitud, et laps elab kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema juures. Hea oleks siiski, kui lapsel on üks kodu ja teises kohas käib ta külas. Muidu lihtsalt on vaja väga palju kohaneda ja siis ümber kohaneda eeldades, et neis kodudes on erinevad reeglid ja tavad. See võib stressi tekitada, tujukaks muuta (eriti vahetult pärast saabumist), aga ka psühhosomaatilisi vaevusi nagu peavalu, kõhuvalu jms.

Lapse lein

Kärgperede laste poolt vaadatuna on oluline rõhutada, et lapsel on peale vanemate lahkuminekut vaja aega leinamiseks, kuid ka siis, kui seda aega on talle võimaldatud, tuleb kärgperena elu alustamine kultuurishokina. Lapse psüühilise tasakaalu hoidmiseks tuleb vanemal vaeva näha ja enda rõõmu kõrvalt märgata lapse vajadusi ning hirme.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et üldiselt võetakse kasuisad ja kasuemad omaks ning suhted nendega on head. Mida kärgperede juures positiivset välja tuua, ongi ehk see, et potentsiaalselt kõigil tekib suurem ring inimestest, kes temast hoolivad ja kellega koos on tore olla.

Ilmus 16.02 Delfi portaalis Pere ja Laps

 

 

Mehe uus naine trügib mu lapsele "emmeks"

Naistekale kirjutas oma murest üks ema, kes kasvatab last peamiselt üksi, kuid laps käib aeg-ajalt ka isa ja tema uue pere juures. Lugejat häirib, et uus naine tunneb end tema lapsega suheldes liiga vabalt ning tahab talle ema eest olla. 

"Läksime lapse isaga lahku, ta võttis endale uue naise, kellel on varasemast kooselust tütar. Luban oma lapsel isaga regulaarselt kohtuda ja tegeleda temaga, sest laps ei ole ju meie lahkuminekus süüdi. Mind häirib aga see, et uus naine tahab aktiivselt mängida emmet ning trügida lapse esinemistele ja üritustele, kus peaksime käima minu meelest ainult mina ja lapse isa. Ja kui ma ei luba uuel naisel tulla, siis jääb ka isa üritusest ilma, sest uus naine teda üksinda kodust välja ei lase. Selline mure kestab meil aastast aastasse ja mina ei tea, mida teha."

Vastab Suhteabi psühhoterapeut Kärt Kase:
Teie lugu on huvitav. Esimene küsimus tekib selle  kohta, kas see, et mehe uus naine tahab teie lapsele  uut ema mängida  väljendub ainult selles, et läheb lapse isaga kaasa lasteaiapeole? Kui
jah, siis ehk on teie järeldus ennatlik ning kui selle põhjal olete  temast oma natuke negatiivse arvamuse kujundanud, on ka see ehk  ennatlik. Täiesti normaalne oleks naisega sellest rääkida ja arutada,  mis teie arvates sobib ja mis mitte. Lapsele on kindlasti parim, kui  olete eksi uue elukaaslase suhtes neutraalselt, ideaalsel juhul positiivselt meelestatud, mis ei tähenda, et peate perekonniti läbi käima, vaid lihtsalt võite rõõmu tunda, et teie endine kaasa on endale  uue sobiva naise leidnud. Meil ei ole käsiraamatut, kuidas kärgperedes  reeglid olema peavad, kujundame need ise ning kui teile midagi ei meeldi, saab ju seda viisakalt väljendada. Kui tõesti püüab naine teie
rolli üle võtta, kuidagi teid halvustada ja kõrvale lükata, siis peab kindlasti märku andma, et selline asi pole aktsepteeritav. Võib-olla aga asi nii hull pole.
See, et naine lapse isaga lasteaia üritustel kaasa käib on ehk sellest, et ta soovib lapsele näidata, et ka vanemate lahkumineku korral on tore pereelu siiski võimalik pidades siis ennast ja oma last teie lapse uuteks pereliikmeteks. See on iseenesest armas soov ning seda ma hukka ei mõistaks. Muidugi on huvitav, et ta ei taha last isaga kahekesi peole saata. Mainite, et saate eksiga muidu hästi läbi, võib-olla tunneb uus naine ennast teist siis natuke ohustatuna. Samas kui teid samal üritusel pole, siis on keeruline mõista, miks ei võiks laps-isaga kahekesi seda aega veeta.  Tekib ka küsimus, miks ei võiks teie lapsele selgitada ja tema vajadusel või soovi korral oma lasteaiakaaslastele miks isa on peol teise naise ja lapsega? Tänapäeval on ju nii palju kärgperesid ning mõneti võib isegi lahe olla, kui lapsel on mitu lähedast täiskasvanut võrreldes lapsega, keda näiteks kasvatab üksikema. Kas see, et lapse isa on uue pere loonud on teie jaoks häbiväärne? Kui mitte, siis võite normaliseerivat hoiakut kenasti lapsele edasi anda ning tema oma eakaaslastele samuti.

Ilmus delfi naistekas 13.11.13