Showing posts with label kasulaps. Show all posts
Showing posts with label kasulaps. Show all posts

Monday, October 29, 2018

Kärgpere väljakutsed


Ajakirja "Pere ja Kodu" peatoimetaja Kerttu Jänese uuris minult oktoobri alguses, kas olen valmis jagama oma teadmisi kärgperendusest. Selgus, et ajakirjal on oma veebiraadiosaade, mida veab Tanel Jäppinen. Saimegi temaga "Eesti Ekspressi" toimetuses kokku ning jutustasime 45 minutit. Saate link on siin.

Thursday, March 21, 2013

Laps kutsub eksi uut naist emaks

Naistekale kirjutas murelik ema, kes on vihane, et tema tütar mehe uut naist emmeks kutsub. Mida sellises olukorras teha?

See, et tütar nimetab isa uut naist emmeks, on tema viis maailmaasju oma peas korrastada ning näitab tõenäoliselt ka seda, et ta on naise omaks võtnud. Kui teil on lahkuminek käsil, siis see on laste jaoks segane aeg, sest senine elu pöördub pea peale. Turvatunne kõigub tugevasti ning üldisest stressist võivad tekkida teatud agressiivse käitumise ilmingud. Kui tütar kutsub isa uut naist nii nagu oma kõige kallimat, siis peab neil teatud lähedus olema tekkinud ning see ei saa olla muud kui hea.
Siin tuleb hoida lahus oma tunded ja see, mis lapsele parim on. Lapsele on väga hea isaga edasi suhelda ning kui too on eluga edasi läinud ja arvab, et on õige aeg lapsel ka uue elukaaslasega kohtuda ning kolmekesi läbi käia, siis võiks arvata, et nende suhe on tõsine. Uuringud näitavad, et kui isa jääb pärast lahkuminekut lapsega seotuks kahe aasta jooksul, siis nende suhe paraneb või vähemalt jääb samaks, mis tähendab et kaks aastat on kriitiline aeg, mil suhe kas hääbub või saab hoogugi juurde. Tunnustan teid, et olete lasknud isa-lapse suhtel kesta.

Lapsel, kellel on ema, ei ole vaja teist ema. Te olete talle niikuinii kõige kallim, A ja O. Lapse südames võib olla koht lemmikloomale, vanaemale, ka nukule. Õnneks ei ole armastus piiratud ressurss, et jagub ainult ühele ja natukene. Tasub rõõmustada, et laps kohaneb uue olukorra ja peremudeliga kenasti ja kindlasti ei tohi selletõttu teda karistada ning võtta temalt tähtis inimene nr 2 ning samamoodi veel üks armsaks saanud naine. Kui teid häirib see, et keegi teine on ka „emme”, siis võite lapsel paluda pöörduda teise naise poole näiteks eesnime pidi, aga kui ta endiselt kasvõi kogemata jätkab „emmetamist”, siis ärge pahandage ta peale, vaid kallistage teda ja öelge talle, et ta on tore ja armas laps, sest seda ta ju on ning väärib parimat.

Ilmus Delfi Naistekas 28.02.13

Saturday, July 24, 2010

Minu laps + eksi uus kaasa = ?

Vaatasin täna ühte sarja, mida ikka regulaarselt jälgin ja seal oli teemaks lahutanud paar, nende laps ja mehe uus tüdruksõber. See on keeruline kombinatsioon. Lahutatud/lahku läinud paar juba ise on parajalt keeruline kooslus, sest lahkuminekujärgselt jääb alles segu justkui-ammu-olnud-heast ja hetke-pahast ning see on väga segadusttekitav. Võib võtta väga kaua, kuni jõuad leinamise viimasesse - leppimise - etappi. Kui sa veel seal pole, siis on enesetunne tihti kõikuv - mingitel hetkedel hindad maastleitud vabadust, kus saad rohkem endaga arvestada kui enne paarina, naudid seda, et saad hakkama asjadega, mis enne näisid justkui võimatud; teistel hetkedel aga vihkad teda selle eest, et ta su üksi jättis ja ehk veel rohkem kui lapsega jättis, sest enamus koormast on nüüd ju sinu õlul samal ajal mil tema elu naudib. Kui tundub, et oled juba enam vähem ok sellega, et nüüd on 2(+1), siis see lööb ikka täiega jalad alt kui kuuled uudist, et tal on teine.

Kindlasti mõjub uudis alguses enesehinnangule halvasti a la mina ei olnud piisavalt hea, sest ehk nii kaua kui ta oli üksi, oli ka lootus, et mingil hetkel ta mõistab oma viga ja tuleb tagasi. Loomulikult ei lasknud sa sellel välja paista, aga on loomulik, kui see seal oli. Siis tekib viha, sest nüüd ta kindlasti naudib elu, samal ajal kui sina pead lapse jonnituure taluma või pubekaga vaidlema kaua ta tohib õhtul väljas olla ja kellega. Aeg möödub ja uue paari suhe areneb. Tutvutakse mõlema poole jaoks tähtsate inimestega... kuni järg jõuab lapseni. Kuidas käituda? Kõigepealt muidugi ei tahaks enne uut kaasat tutvustada, kui on ikka kindel, et suhe tõsine on. Mis hetkest aga see lukku lüüa, on keeruline otsustada, sest samas ei taha ju ka live a lie ja salatseda lapse ees ja ka miks mitte eksi ees. Loomulikult ei taha, et keegi haiget saaks, aga seda vältida on väga raske. On tavapärane, et lapsega koos elav eks ei taha midagi kuulda uuest paarilisest ega taha ka, et laps sellesse kuidagi seotakse. Tihti ollakse koos ühisrindel ja see on mõistetav, sest kerge on hukka mõista teda, kes lahkus ja uue suhte lõi kellegi teisega. Kui laps on väike, siis tegelikult tema jaoks oleks uus kaasa lihtsalt huvitav tuttav kuna ta ei oska negatiivseid tundeid ta vastu tunda. Seda võib ta õppida oma vanemalt - kuidas ja millisel toonil ta eksiga ja eksist räägib. Tihti tajutakse seda ohuna, et lapsele hakkab uus kaasa meeldima, sest kardetakse, et selle tulemusena jääb oma igapäeva-vanem varju. Sarjas kurtis naine, et ta asendati. Ja mis kõige hullem, see uus kaasa oli igati tore ja meeldiv inimene, nii et iseenesest sai naine aru, miks ta tütar isa uuest pruudist positiivselt kõneles.

Õnneks oli tele-naisel hea sõber, kes lohutas teda ja set the record straight - jah talle meeldib uus kaasa, see on sellepärast, et ta on uus. Aga sina oled ja jääd alati ta emaks ja teie vahel on side, mida ei saa mitte keegi purustada. Su laps armastab sind alati. Ma arvan, et just nii see on ka päris elus. See tähendab, et ei maksa karta, et kaotasin kaasa, nüüd lapse ka. Sa mõtled hirmunult, et lihtne on lapsel eelistada toda, kes talle jäätist ostab ja kenasti naeratab mitte ei suru kell 22 magama, ei käsi tuba koristada või koolitükke teha. Lapse eelistused on selged ka siis kui ta seda otseseselt välja ei ütle. Ja tegelikult on hea, kui ta saab eraldi elava vanema uue paarilisega hästi läbi, sest nii saab ta säilitada hea suhte ka temaga. On väga hea, kui lapsel on ema ja isa isegi kui nad elavad lahus. Nad saavad siiski õpetada oma lapsele paljusid asju, mida ta vajab, et suureks saada, tubliks saada, armastavaks ja hoolivaks saada.

Monday, October 5, 2009

Robert Wendt ja tema 40 aastat kogemust

28.-29.09 kuulasin Ameerikast Eestisse Pereteraapia Ühingule külla sõitnud Bobi, kes ütles, et tal on käes years of giving back. Eks seetõttu oligi võimalik väga väikse tasu eest tema arvamusavaldusi kuulata. Koha alguses ütles ta ära, et te võite mind uskuda või mitte uskuda ja jutu jätkudes sain aru,miks ta sellise disclaimeriga esines.

Mõned väljavõtted huvilistele seekord ilma omapoolsete kommentaarideta (neid ootan pigem teilt):
- igal inimesel võiks olla viis sõpra, siis peaks olema kõik tema erinevad küljed kaetud ja ta saaks neid väljendada. Arv on tinglik, aga suures piirdes võiks sellest joonduda. Kui on näiteks kaks, on see liiga vähe ja kogu koormus erinevate vaimsete huvide rahuldamise eest langeb olemasolevatele sõpradele.

- Ameerikas 50% esimestest abieludest lahutatakse ja 67% teistkordselt sõlmitud abieludest samuti. Miks see protsent kasvab teise abielu puhul on keerulisted suhete tõttu kui koos elavad vanemad (kellest üks on kasuvanem) bioloogiliste lastega ja kasulastega.

-Nendest abieludest mis püsima jäävad, on 25% sellised, mis on koos ainult praktilistel põhjustel, tavaliselt kas laste pärast või varandusliku seisu tõttu. Ainult 25% abieludest on sellised nagu võiks olla st nendes on soojust ja teineteisel inimesena kasvada aitamist. Samas ka neist ainult 5-7%-l on kooselu seksuaalselt rahuldust pakkuv. Väidetavalt on seksuaalne lähedus väga raskesti saavutatav ja jääb enamikule kättesaamatuks.
Statistikast tulenev järeldus on see, et abielu on väga raske töö ja enamus inimesi ootab selles läbikukkumine. Seetõttu peaks abielu võtma tõsiselt ja selle kallal vaeva nägema mitte lootma, et see õnn ja harmoonia, mis sõrmuseid vahetades paari vahel valitseb, jääb alatiseks kestma.

- lähedus e intimacy on enda sees toimuvate protsesside jagamine partneriga. See on rääkimine sellest, mis minus toimub, mida tunnen, mõtlen, mida kardan ja millest unistan. Lähedus on suhte kvaliteedi püsimise jaoks väga oluline. Tihti saab lähedus suure hoobi siis kui perre sünnib laps. Paarisuhe liigub aina kaugemale prioriteetide listis ja kui inimesed on stressis siis tavaliselt hakkavad nad käituma rolli kohaselt, mis neile loomulikult tuleb e tavaliselt naised overuse ema rolli ja mehe provider-i rolli. Lapse sünd iseenesest ei pea lähedust vähendama, pigem on selleks ükskõik milline suurem stress. Samas tihti lapse sünd eriti esimese lapse sünd perele suur stress on.

- emotsionaalne petmine on see, kui üks kaasadest on lähedane e verbaalselt intimate teisega ja mitte oma partneriga. See tähendab et kui suhtes lähedus ei kannata, ei ole tegemist petmisega. Hea näide sellest on sõbrannatamine, kus naised omavahel räägivad mõtetest-tunnetest ja teevad seda ka kodus oma mehega.

- petmisel ei ole midagi pistmist abieluga või kooseluga, mille kõrvalt see toimub, vaid selle põhjused peituvad petja teismeliseaastate suhetes oma vanematega. See kõik toimub alateadlikult ja petmisega võib inimene lõpuks saada selle tunnustuse (olla kõiges parim ka nt skoorida ilusa naisega), mida vanemad temalt ootasid, aga milleni ta kunagi ei küündinud. Samuti võib ta siis välja teenida ühe vanema lugupidamise, kes on ka petnud ja kes seda pigem nt mehelikkuse väljenduseks pidas.
Kuna tegemist on alateadlike protsessidega, siis ei pruugi petmine olla suhte lõpp, sest teine pool mõistab, et see pole tingimata ta kaasa otsus/tahtlik käitumine ja seetõttu on ehk kergem usaldusel taastekkida. Siin on oluline eeldus, et kui inimene on teatud negatiivsest käitumismustrist teadlikuks saanud, siis ta suudab selle murda ja mitte seda korrata.

- kui paar läheb lahku, laps jääb näiteks ema juurde elama ning emal tekib uus kaaslane, siis kui laps on umbes kahene, võib uus kasuvanem suhteliselt ruttu hakata co-parentiks. Kui aga laps on näiteks viiene või veel vanem, peaks minema viis aastat enne kui kasuvanem hakkab last distsiplineerima. Pigem peaks ta olema lapsele sõber ja terapeut ehk see, kes lapsele nõu annab, ta ära kuulab ja teda toetab.