Laste haigused

See on nüüd üks tricky teema. Nimelt võivad paljud alloleva jutu peale öelda kohe, et autor on täitsa segi või et ma ei saa üldse aru, millest ta räägib. Neile ütlen nii palju, et kõike ei pea kohe omaks võtma, aga avatud olles me areneme ja tavaliselt tuleb see meile kasuks. Ehee, päris tugev disclaimer sai. :)

Laste haigused on reeglina seotud vanemate omavaheliste suhetega. Nii lihtne või keeruline see ongi. Ma ei ole selles parteis, et kui laps külmetab, siis tuleb nohu ja vahest ka köha. See ei tähenda, et peaksime pakasega oma tibud poolpaljalt välja mängima saatma, aga miks on nii, et kui väljas lustib külmaga palju lapsi, siis on neid, kes jäävad pärast haigeks ja neid kes ei jää. Milles on vahe? Immuunsüsteemis? Ok miks mitte, aga millest selle tugevus oleneb? Geenidest? Kindlasti osaliselt. Aga minu arvates mängib siin olulist rolli ka emotsionaalne seisund, mida omakorda mõjutab läbisaamine oma kõige lähedasematega.

Lapse jaoks on kõige tähtsam turvaline ümbrus, mis oletame et talle harjumuspäraselt koosneb emast ja isast. Oletame, et ema ja isa tülitsevad pidevalt. Mida laps tahab? Laps tahab, et vanemad teeks koostööd ja saaksid hästi läbi. Kui laps haigeks jääb, siis mis tihti juhtub? Ema ja isa unustavad oma kraaklemise ja on koos mures lapse enesetunde pärast. Laps sai mis soovis ja saab terveks. Tülid taastuvad ja jälle tuleb haigus. Kõige drastilisem näide on küll välismaalt, aga siiski: kerge diabeediga poisi vanemad lahutasid ja pärast seda nad enam omavahel ei suhelnud. Poiss pettis haiglatest ja apteekidest insuliini välja ja viis ennast sellega koomasse, sest siis tulid ema-isa koos teda haiglavoodi äärde vaatama ja koos muretsesid tema pärast. See on ekstreemne näide, aga ilmestab seda, et alati tasub endalt küsida, millist eesmärki suhete mõttes konkreetne sümptom teenib.

Väidetavalt kuni kolmeaastased lapsed jäävad haigeks paljalt oma ema stressi, viha ja kurvameelsuse tõttu eriti kui see on seotud lapse isaga. Kahju on, et kui vanemad on sõjajalal, siis tihti tuuakse lapse haigust esile süüdistusena teise poole vastu, et näed nüüd, see et sa minuga nii ja naa käitud, sellepärast jäi meie laps haigeks. Selles on osaliselt tõtt, aga nii palju, et laps reageerib tugevalt eelkõige oma peamise kasvataja emotsioonide kõikumisele ning tavaliselt on selleks ema. Loomulikult on suured ja jätkuvad tülid või pikk külmasõda üldiselt lapsele kurnavad olenemata sellest kes alustas.

Tihti on lasteaeda minek see eluetapp, kus laps on palju haige. Lasteaias on ju sadu viiruseid, loomulikult korjab lapse need sealt üles ja põeb läbi, et edaspidi orgamism nende vastu immuunne oleks. Jah...aga. Tihti on need haigused seotud ka sellega, et ema ei ole valmis lapsest eralduma. Ta on üheksa kuud teda kandnud, imetanud, päevad ja ööd taga koos olnud, pidanud igal hetkel tema vajadusi ära aimama ja rahuldama ja nüüd äkki läheb laps lasteaeda. Hirmunult tuntakse kuidas osa elu mõttest siis kaob. Lapsel on nüüd uued inimesed ümberringi, lisaks vanematele on nüüd ka kasvatajad arvamusliidrid, kelle jututarkusi ka vanematele eeskujuks tuuakse, tekivad sõbrad kellega on tore koos olla jne. Lapse maailm ei ole enam ainult ema (ja isa). Isad tavaliselt võtavad asja kergemini, kuna nemad on niikuinii tavaliselt jätkanud tööl käimist ja taluvad seetõttu lapsest igapäevast lahusolekut paremini. Naine on aga harjunud ema ja kellegi maailma naba olema. Kui suhted mehega on keskpärased, on eriti convenient end rohkem lapsega siduda ja nii ennast selle kaudu mehest distantseerida.

Laps näeb, et ema on stressis ja tahab olla hea laps. Mida teeb hea laps? Jääb haigeks, et lasteaeda minna ei saaks ning ema saaks temaga koju jääda ja harjumuspärasust lähedust tunda. Kusjuures tavaliselt ei ole see teadlik tegevus. Teadlik võib olla pigem see, et ema on just tööle tagasi läinud ja nüüd on frustreerunud, et tõbise lapse pärast töölt puuduma peab.
Võib ka nii olla, et kui laps ei taha kuskile minna, miks mitte lasteaeda, sest näiteks teda kiusatakse seal, siis võib ta sellest pääsemiseks endale mingi sümptomi nt kerge palaviku "hankida". Asi võib ka konkreetse sündmusega seotud olla. Oletame, et laps kardab esineda aga talle on antud ülesandeks isade päeva aktusel laulda üks laul. Ta kardab nii, et hommikul on tal 39 palavik, mis kaob õhtuks jäljetult. Selliseid välk-haigusi on kindlasti ka teie lapsepõlves ette tulnud.

Ma ei püüa tavapäraseid käsitlusi haigustest ümber lükata, aga siiski võiks endalt lapse peavalu, kõhuvalu jms puhul küsida, kas selle taga võib olla midagi muud kui bakter või viirus. Loomulikult ei käi jutt ainult laste kohta, aga nemad on peres tavaliselt kõige tundlikumad ja kui midagi peresuhetes viltu on, siis nendel väljendub suhete düsfunktsionaalsus tihti haigusliku sümptomina.

Kuidas laste haigusi vältida? See on päris raske. Alustala on kindlasti tugev ja hooliv paarisuhe ja endaga kooskõlas elamine. Enda mõistmine, hirmude teadvustamine, nende kognitiivne muutmine, mis väljendub käitumise muutumises aitavad kõik kaasa, et haigusi oleks vähem või et need oleks lühiajalised ja kergekujulised. Rasked ja kroonilised haigused tulevad alles siis, kui mingeid asju, mis on halvasti, on pikka aega ignoreeritud. Olgem julged tunnistamaks seda, mis vajab parandamist ja olgem järjekindlad muutumises.

Soovin kõigile head uut aastat ja terveid lapsi!