Miks petetakse?

Kui jagasin aasta tagasi pereterapeut Katrin Saali Sauliga oma mõtet petmisest raamat kirjutada, siis ta arvas, et sellel teemal võiks kindlasti Vikerraadio "Peresaates" vestelda. Kuna raamat ilmus alles 2021.a. veebruari lõpus, siis saime kevadel pereterapeut Siiri Tõnistega mõtte teoks teha. Esimeses osas arutlesime miks petetakse ja teises osas avasime, mis edasi toimub kui petmine on avalikuks tulnud. Usun, et see on huvitav kuulamine. Lingid on siin ja siin.  

Mis on petmine?

Evelin Ilvesest avaldatud piltidega seoses on tekkinud suur arutelu sellest, mis on petmine ja täpsemalt ka kas suudlus on petmine. Tõsi on see, et me ei tea meie esileedi loost rohkem kui see pilt ja nii loob igaüks endale ise selle ümber loo ning meile on omane, et täidame infotühimikud pigem mustema versiooniga asjadest. Kuid siiski arutlegem natuke petmise üle, kui see teema üles on kerkinud.

Mina näen, et petmise tähendus lähtub üldisest moraalikoodeksist, milleks võib olla ka Piibli sõna ning südametunnistusest. Teame ju kultuure, kus mitmenaisepidamine on norm ning isegi kui ehk ühele haarlemi naisele võib tema mehe suudlemine teise oma naisega mitte meeldida, siis ta seda taunida või hukkamõista ei saa. On inimesi, kelle jaoks seks on vähem intiimsem kui suudlemine ning nende südametunnistus ei löö häirekella, kui nad näiteks juhuvahekorda astuvad samas ise pühendunud suhtes olles. Siin aga tuleb mängu üks aga. Nimelt suhtes olles ei saa lähtuda ainult oma moraalist ja südametunnistusest, vaid lisaks tuleb arvestada ka partneriga. Suhtes on olla nii palju kergem, kui partnerte nägemused sellest, mis petmine on, kokku langevad. Minu vastuvõtul on käinud paare, kes pooldavad vaba suhet, mis hõlmab teistega muuhulgas ka seksimist, kui see soov peaks tekkima. Nad on uhked, et lasevad partneril olla vabad ning saavad ka ise vabad olla. Seega suhet luues või selle algusfaasis on kindlasti üks oluline teema, mida arutada kummagi poole arvamused sellest, mis on petmine ehk mida üks peab teise au riivamiseks ja usalduse kuritarvitamiseks. Tihtipeale just need on asjad, millest on raskem üle saada, kui petmise aktist endast. Seega kui küsitakse, kas suudlus on petmine, siis tavaolukorras võiks vastata, et see on petmine siis, kui see on petmine suhte teise poole jaoks.

Asi muutub keerulisemaks, kui küsimus tekib paari, kohta, kes on avalikkusele tuntud ning kelle kohta tundub nagu igaühel võiks oma arvamus olla. Eestis üldiselt ei kiideta takka, kui suhtes olev inimene kellegi teisega suudleb, kuid samas teame paljusid, kes seda siiski teevad ja me siiski kutsume neid oma sõpradeks. See on sellepärast, et asjad ei ole nii must-valged ja meie ei tohiks tegelikult olla teiste osas kohtumõistjad. Väga tihti näen paare, kus kõrvalehüpe on tegelikult aidanud alles rääkima hakata nendest paariprobleemidest, millest enne ei ole suudetud või osatud rääkida. Nüüd on lihtsalt sundseis kuna vähemalt üks pool, aga ka tihti mõlemad küsivad: „Miks see juhtus?!“ Tõepoolest, tihti ei tea ka petja, mis täpselt teda nii käituma pani. Nii nagu ettepanek lahku minna, nii on vahest ka petmine soov asju suhtes muuta teadmata, kuidas seda konstruktiivselt ja tulemuslikult teha. Ollakse olnud mingisuguses surnud ringis, proovinud lahenduseks erinevaid alternatiive, aga miski pole lahendust pakkunud. Tuntakse ennast nii halvasti, et arvatakse, et lahus on parem või siis kasvõi korrakski teisega ennast paremini tundmine on ka oluliselt positiivsem kui kogu aeg kannatada. Me ei tea, võime oletada, lood on erinevad. Mida me saame teha, on soovitada abivajajatele professionaalide abi ning elada oma elu „õigemini“.

 

Ilmus Delfi Naistekas 27.08.2014

Kuidas saada üle hirmust, et elukaaslane võib truudust murda

Lugu 1: Oleme elukaaslasega aasta koos olnud, hiljuti öeldi mulle, et ta tahaks peale minu ka teiste naistega magada ning petmine tulevikus pole välistatud. Kui temalt hiljem selle kohta küsisin, siis vastati, et tahtmine on üks asi, tegemine hoopis midagi muud. Kuidas sellist inimest nüüd usaldada, iga kord kui ta kuhugi lähen muretsen, et kas ta ei pane vasakule ja kas pole seal kedagi, kes teda võrgutama kipuks, sest sellele vaevalt ta vastu paneks. Kuidas olla? Usaldamatus on jube, aga lolliks, kellele sarvi tehakse ka ei taha jääda.
Lugu 2: Meil saab mehega novembris 6 aastat. Kasvatame koos ühist tütart. Suhe on olnud üle kivide-kändude. Tean, et ta pettis mind vahepeal. Sain jälile ja ta lõpetas. Küll on aga valetanud. Olen sõbra juures, kuid kogemata lobiseb välja mõni nädal hiljem, et oli hoopis kuskil mujal. Plaanime teist last, kuid ikkagi on närv sees, kas ta jääb truuks või olen ühel hetkel kahe lapsega üksi? Oleme elukaaslasega sellest rääkinud, ja ta on tõesti muutunud minu ja tütre suhtes hoolivamaks, viimastel aastatel kuid süda ei anna rahu. Kuidas saada südamerahu, et minevik jääb minevikku.?
Vastan teile koos, kuna teema on sama: petmine ja petmise kartus. Selle viimasega on üks halb asi ja seda kutsutakse isetäituvaks prohvetluseks. Nimelt kui te midagi kardate, et juhtub ja seda ka väljendate, siis võibki see lõpuks tõeks osutuda. Kui olete mehe suhtes niikuinii usaldamatu, kontrollite teda, näitate välja, et teil on hirm, siis põhimõtteliselt käitute nii nagu juba arvestaksite sellega, et ta petab teid või on seda teinud. Mehel on siis valida, kas ta jätkuvalt väidab teile, et petmist pole (enam) olnud ning on solvunud, et te teda ei usu või lõpuks petabki, sest niikuinii te arvate, et ta seda teeb — olgu siis vähemalt asja eest. Selline on inimeste psühholoogia. Samas mõistan, et usaldus on kerge kaduma ja raske (taas)tekkima.
Ehk on natuke naiivsetel inimestel isegi kergem elada, sest kahtlused ja kõhklused närivad hinge. Kui midagi jubedat tulebki välja, siis vähemalt enne seda oli elu hea rahulik.
Esimese loo puhul võib tunnustada meest aususe eest. Ehk ta tõesti mõtleb sellele, kuidas teistega oleks ning jagas seda partneriga. See võib tähendada, et teil on lähedane suhe, mis väljendub oma sisemaailma jagamises teisega. Miks on teil raske uskuda, et on teatud fantaasiad, mille teostamist ei aetagi taga? Pakun teile nii arutledes alternatiivset käsitlust teemast.
Teise loo puhul sooviks teada, miks mees valetab? Vahest tehakse seda heas usus, et nii ei saa naine haiget. Kui petmine on toimunud ning mees situatsioonis, kus naine võiks seda taaskord kahtlustada, siis ehk ei taha mees, et naine asjata muretseks ning käibki välja hädavale, et on sõbra pool. Ma ei õigusta sellist käitumist, aga hea oleks teada, miks ta nii teeb ja võib-olla ei ole see nii nagu teie hetkel arvate. Kui teine inimene on teie usaldust kuritarvitanud, siis natuke mitmeti mõistetavas situatsioonis tuleb teie negatiivne hoiak tema suhtes automaatselt ehk siis pigem usute, et ta teeb seda jälle, kui et ta tegelikult on hea mees, lihtsalt üks kord libastus.
On mõistlik, et kaalute oma suhte jätkusuutlikkust enne teise lapse soetamist. Kui paarisuhe on korras, on ka lastel hea kasvada ning teil kergem neid kasvatada.
Petmine võib väljendada soovi suhtest väljuda. Kui ise seda millegipärast ei suuda või ei oska teha, siis võib tekitada olukorra, kus ehk teine pool selle ise välja käib. Oluline on uurida petmise tähendust teie suhte kontekstis. Tore, et saate omavahel rasketel teemadel rääkida ning näete tema käitumises muutust — see annab lootust, et teie suhe on muutunud ning ehk on sellega muutunud ka asjaolud, miks petmine aset leidis.
Tahaks arvata, et kuigi petmine on tihti seotud partnerite vahelise suhte probleemiga on siis kui hetk käes siiski inimese enda valik, kuidas ta käitub mitte ainult teise suhtes, vaid ka enda suhtes. Isegi kui teie suhted on väga probleemsed ning üks mõtleb suhte lõpetamise peale, ei pea see enne viima petmiseni. On neid, kes seda teevad ning neid, kes siiski otsustavad suhtes olles kaasale truuks jääda. Igal juhul kui mõistate, miks midagi juhtus, on suurem võimalus seda tulevikus vältida.

Ilmus 5.10.12 lehel naistekas.delfi.ee