Kui lapsevanem on oma suhte lõppemisest üle saanud,
uuesti armunud ning planeerimas ühist kooselu, siis eeldab ta tihti, et tema
rõõm kandub üle ka lapsele/lastele. See ei pruugi nii olla.
Kaudselt võib vanema uus suhe lapsele hästi mõjuda, et
kui näiteks ema on õnnelik, siis ta on hoolivam, rõõmsam ka lapsega. Pigem
on aga uus kooselu lapsele selge märk sellest, et ema ja isa
ei saa enam kokku tagasi ning juhul kui vahepeal on last kasvatanud üksikvanem,
siis tulevikus on vanema tähelepanu, mida laps
on harjunud saama, jagatud veel ühe inimesega. Miks see peaks last rõõmustama?
Uus pere, uued reeglid
Kui kokku kolitakse, siis esimene suur väljakutse on
uute reeglite loomine, mis algab pisiasjadest nagu kes millist ruumi korras
hoiab, kes millal sööb ja kehtib ka suuremate asjade kohta nagu ühise vaba aja
veetmine. Kui paar kokku saab, siis nad omavahel loksutavad sobivad ja
mittesobivad käitumised paika, kui juures on ühe laps ja veel teise laps, on
asi muidugi selle võrra keerulisem. Olenevalt laste vanusest peaks uusi
reegleid paika panema kas täiskasvanud või kaasama ka lapsi, kui nad on juba
teismelised.
Kes uus vanem lapse jaoks on - vanem
või sõber?
Tekib küsimus, kes uus pereliige lapsele on: kas sõber
või vanem või veel keegi kolmas. Üldiselt soovitatakse alguses mitte vanema
rolli võtta ja olla pigem sõber - anda võimalus lapsel uus inimene omaks võtta,
teda tundma õppida ja usaldama hakata. See tähendab, et näiteks ema uus mees ei
peaks alguses ka lapse ja vanema omavahelisse vaidlusesse sekkuma, eriti mis
puudutab kasvatusküsimusi ja distsiplineerimist. Umbkaudu aastaga võiks uue
pereliikme roll muutuda, aga kindlasti mitte eraldi elavat vanemat asendada
püüdes. Ei tohiks last sundida kutsuma vanema uut kaasat isaks või emaks. Üldiselt
peaks vähem tegelema sellega, kes pere on ja rohkem sellega milline pere me
oleme.
Minu lapsed ja sinu lapsed
Mida rohkem on peres liikmeid, seda rohkem on ka
erinevaid suhteid ning võimalikke probleeme. Tihti tunnistavad näiteks emad, et
nad ei suuda kasulapsi nii palju armastada nagu oma lapsi. Mina arvan, et
küsimus ei ole armastuse suuruses, vaid pigem vanema ja kasuvanema kohustuses
lapse eest hoolitseda, teda toetada, tema jaoks olemas olla. Loomulikult ei
tohiks avalikult kedagi eelistada, teist tahaplaanile jättes, küll aga võivad
laste eripära ning huvid saada määravaks, kellega minnakse näiteks ujuma ja
kellega teatrisse.
Konkurents
Suur ohukoht on see, kui laps tajub vanema uut
partnerit, kui konkurenti. Siis ta võib hakata uut kaasat kiusama ning võib
püüda ka neid lahku ajada. Osaliselt võib siin aidata lapse ja tema vanema
vestlus, kus kinnitatakse, et paar on omavahel koos ja nii jääb. Samuti ei
tohiks oma uut elukaaslast lapse ees kritiseerida või nende omavahelises
vaidluses last eelistada. Viimati mainitud situatsiooni puhul peaks partneriga
omavahel asjad pärast selgeks rääkima. Positiivselt mõjub regulaarne vanema ja
tema lapse omavahel-aeg, eriti kui tehakse midagi, mida laps on välja pakkunud.
Kui mõlemal vanemal on kärgpere
Võimalik on, et lapse mõlemad vanemad moodustavad kärgpere
ja on kokku lepitud, et laps elab kaks nädalat ühe ja kaks nädalat teise vanema
juures. Hea oleks siiski, kui lapsel on üks kodu ja teises kohas käib ta külas.
Muidu lihtsalt on vaja väga palju kohaneda ja siis ümber kohaneda eeldades, et
neis kodudes on erinevad reeglid ja tavad. See võib stressi tekitada, tujukaks
muuta (eriti vahetult pärast saabumist), aga ka psühhosomaatilisi vaevusi nagu
peavalu, kõhuvalu jms.
Lapse lein
Kärgperede laste poolt vaadatuna on oluline rõhutada,
et lapsel on peale vanemate lahkuminekut vaja aega leinamiseks, kuid ka siis,
kui seda aega on talle võimaldatud, tuleb kärgperena elu alustamine
kultuurishokina. Lapse psüühilise tasakaalu hoidmiseks tuleb vanemal vaeva näha
ja enda rõõmu kõrvalt märgata lapse vajadusi ning hirme.
Rahvusvahelised uuringud näitavad, et üldiselt
võetakse kasuisad ja kasuemad omaks ning suhted nendega on head. Mida
kärgperede juures positiivset välja tuua, ongi ehk see, et potentsiaalselt
kõigil tekib suurem ring inimestest, kes temast hoolivad ja kellega koos on
tore olla.
Ilmus 16.02 Delfi portaalis Pere
ja Laps
