Kanal 2 "Õhtu!" toimetaja Marili Kobin helistas mulle 15.01.20 lõuna paiku, et nemad tahaks vähendada pühadejärgseid lahkuminekuid, mida statistika järgi on päris palju. Googeldasid, keda sel teemal rääkima kutsuda ja väidetavalt sattusid pidevalt minu nime otsa. Tegid järelduse, et minust targemat külalist vist ei oskaks tahta :) Arvasid, et võiksin kohe samal õhtul Postimehe stuudiosse (veel leotud päevad kesklinnas) tulla. Sain mõned küsimused ette ning pärast grimmituba algaski otsesaade minu lõiguga. Saatejuhtid Robert Rool ja Jüri Butshakov olid väga lõbusad ja mulle meeldis see, et ka meelelahtussaates võib tõsiseid teemasid käsitleda. Jagasin, milliste teemadega kõige rohkem käiakse, nemad uurisid konkreetselt nelja teema osas, kas on mõtet tulla (vastasin kõigile: jah!) Pärast seda tuli päris mitmeid broneeringuid, loodan, et teistele terapeutidele ka. Loodan, et mõni saab raamatust "Kuidas hoida armastust?" ka abi. Saate link on siin.
Showing posts with label romantika. Show all posts
Showing posts with label romantika. Show all posts
Monday, January 20, 2020
Thursday, February 28, 2013
Mees ei julge läheneda ja mees võiks olla romantilisem
Tahaksin, et mees oleks romantilisem ja näitaks mulle oma tundeid. Ta ei tee mulle kingitusi, ei too lilli, ei hoia käest, ei kallista ega suudle muul ajal kui ainult siis, kui seksi tahab. Ta ütleb, et armastab mind (kui ma seda küsin), aga ei näita seda kudagi välja. Kas ma saan seda olukorda kuidagi muuta, rääkimine temaga ei aita, ta ütleb, et ongi kinnine.
Kas see soov, et mees oleks romantiline, on teil tekkinud hiljuti või on kogu aeg olnud? Kas mees on kunagi romantiline olnud ja nüüd muutunud või olete te alati vaikselt lootnud, et teie kaasast saab kunagi Casanova? Miks ma seda küsin. Kui inimesed tutvuvad ja hakkavad käima, siis mingil hetkel kujunevad välja omadused, mis meeldivad ja soodustavad suhte jätkamist ning omadused, mis häirivad ning võivad suhte jätkamist ohustada. Võib juhtuda, et ollakse kaua õiget otsinud ja lähedastelt on juba surve mehele minna. Nii võidakse ebameeldivatest omadustest partneri valikul mööda vaadata ja omistatakse vahest ka endale võime teist kooselu kestel muuta. Kui mees ei olnud enne romantiline ning ka teie seda ei vajanud, siis miks on see vajadus nüüd tekkinud? Kas turvatunne suhte püsimise osas on kõikuma löönud, kas kahtlete selles, kas olete mehele sama kallis kui kuramaaži ajal? Siis võib küll tekkida soov, et mees tõestaks oma armastust ja näitakse seda välja nii nagu teie arvates üks armastav mees seda teeb. Eriti alarmeeriv võib olla situatsioon, kui mees enne tegi kingitusi ja tõi lilli ja nüüd järsku on see kõik lõppenud v.a siis seksiisu tekkimisel.
Ütlete, et mees on kinnine ja temaga on raske rääkida, aga proovige ikkagi. See on kindel, et ka kinnistel inimestel on tunded, mõned ei oska ja mõned ei julge neid väljendada. Kui ta ütleb, et armastab, siis võiksite seda ju uskuda, aga jah, tihti jääb sõnadest väheks ning vajame armastuse tegusid. Samas ehk jäävad mõned väiksed asjad teil märkamata. Vahest te ei näe kinkide ja lillede ootuses, et mees vaatab teid soojalt, ei tunne, et korrastab teie juuksesalku, mis näo ette on vajunud, ei hinda, et tahab teiega koos jalutamas käia vms. Need kõik võivad olla tema viisid oma armastust väljendada. Hea oleks, kui mees siiski teeks mõnda sellist asja, mis teile tähtis on, aga mis temale endale ka sobiv on. Püüdke talle selgitada, mida tema käitumine teile tähendab ja kui kurvaks see teid teeb. Ehk küsib ta siis ka ise, kuidas saaks teid rõõmustada ning saate seejärel arutada, mis mõlemale meele järele oleks. Kindlasti saate ka ise initsiatiivikas olla — ise mehele läheneda, teda kallistada ja suudelda. Edu teile!
Mul on halb maine naiste seas. Nad ei tunne, mind sest ma pole ammu naistega lähemalt suhelnud. Kuid minust ei peeta lugu. Tunnen sedasi end kõlbmatuna suhteks. Olen saanud mitmeid valusaid ei-sid. Neist on saanud traumaatilised mälestused, mis ikka meenuvad, kui üritan kedagi leida. Minuga on käitutud ülbelt. Naised, kes ei ole ise sügavad, sest nad on noored ja kerglased, on mind karmilt paika pannud. Ja olen hakanud tundma, nagu paljud naised ei tahakski muud, kui suurt printsi, sest muidu pole ta piisavalt oskuslik, et neid tõeliselt armastada. Kuid mul pole suhtekogemust. Olen lõksus. Kardan suhelda, sest kardan et nad on need ülbed ja ennast liiga eriliseks pidavad, suurte oskustega armastaja otsijad, kellede jaoks mina pole piisav. Ma ei saa kuidagi kuskilt oskuseid, suhete loomiseks. Milles on mu probleem ja kuidas luua suhteleidmise strateegia?
Kas olete mõelnud, et „Ei”! ei pruugi olla öeldud mitte teile, vaid kellegi poolt. See tähendab seda, et ehk see teine kartis suhet alustada, kartis, et olete tema jaoks liiga hea, liiga tark, kartis, et ta pole valmis end pikemalt kellegagi siduma.
Kindlasti on neid naisi, kellega te paremini sobite ja kellega mitte. Võite ka tänulik olla osadele ei-dele, sest nii saate järjest paremini aru, kellega te klapiks ja kellega mitte. Pole ju mõtet ennast raisata suhetele, mis pole loodud kestma. Millised on teie huvid ja hobid? Hea on nende baasilt ehk isegi alguses sõpru leida ning vaadata, kas üks areneb edasi armastuseks. Kui te ei pea lugu ööklubis tantsimisest, siis pole mõtet sealt ka kaaslast otsida — mõistate?
Suhtes olemise oskus areneb koos suhte endaga. Samas on ka sõprussuhted sellised, mis meid õpetavad ja „tuunivad”. Lähemate kolleegidega suhtlemises on kindlasti armusuhtele omaseid elemente, nii et kindlasti on teil teatud vajalikud oskused olemas. Kasuks tuleb, kui olete kompromissivalmis, piisavalt eelarvamuste vaba ning teistega arvestav.
Kui naised teid ei tunne, siis kuidas teil saab nende seas halb maine olla? On see pigem teie kujutelm ja kui nii, siis miks on see just selline? Kust on teie kartused ja (eel)arvamused pärit? Siin oleks hea rääkida päritoluperest ning seal valitsenud põhimõtetest ja väärtustest. Ehk olete pagasina sealt kaasa võtnud midagi, mis teie jaoks ei toimi ja isegi takistab teid suhteid loomast. Kui seda mõistate, leiate ehk vabaduse ise enda jaoks otsustada, mida uskuda ja mida mitte. Soovitan antud teemat arutada psühhoterapeudiga.
Avaldatud Delfi Naistekas 10.01.13
Kas see soov, et mees oleks romantiline, on teil tekkinud hiljuti või on kogu aeg olnud? Kas mees on kunagi romantiline olnud ja nüüd muutunud või olete te alati vaikselt lootnud, et teie kaasast saab kunagi Casanova? Miks ma seda küsin. Kui inimesed tutvuvad ja hakkavad käima, siis mingil hetkel kujunevad välja omadused, mis meeldivad ja soodustavad suhte jätkamist ning omadused, mis häirivad ning võivad suhte jätkamist ohustada. Võib juhtuda, et ollakse kaua õiget otsinud ja lähedastelt on juba surve mehele minna. Nii võidakse ebameeldivatest omadustest partneri valikul mööda vaadata ja omistatakse vahest ka endale võime teist kooselu kestel muuta. Kui mees ei olnud enne romantiline ning ka teie seda ei vajanud, siis miks on see vajadus nüüd tekkinud? Kas turvatunne suhte püsimise osas on kõikuma löönud, kas kahtlete selles, kas olete mehele sama kallis kui kuramaaži ajal? Siis võib küll tekkida soov, et mees tõestaks oma armastust ja näitakse seda välja nii nagu teie arvates üks armastav mees seda teeb. Eriti alarmeeriv võib olla situatsioon, kui mees enne tegi kingitusi ja tõi lilli ja nüüd järsku on see kõik lõppenud v.a siis seksiisu tekkimisel.
Ütlete, et mees on kinnine ja temaga on raske rääkida, aga proovige ikkagi. See on kindel, et ka kinnistel inimestel on tunded, mõned ei oska ja mõned ei julge neid väljendada. Kui ta ütleb, et armastab, siis võiksite seda ju uskuda, aga jah, tihti jääb sõnadest väheks ning vajame armastuse tegusid. Samas ehk jäävad mõned väiksed asjad teil märkamata. Vahest te ei näe kinkide ja lillede ootuses, et mees vaatab teid soojalt, ei tunne, et korrastab teie juuksesalku, mis näo ette on vajunud, ei hinda, et tahab teiega koos jalutamas käia vms. Need kõik võivad olla tema viisid oma armastust väljendada. Hea oleks, kui mees siiski teeks mõnda sellist asja, mis teile tähtis on, aga mis temale endale ka sobiv on. Püüdke talle selgitada, mida tema käitumine teile tähendab ja kui kurvaks see teid teeb. Ehk küsib ta siis ka ise, kuidas saaks teid rõõmustada ning saate seejärel arutada, mis mõlemale meele järele oleks. Kindlasti saate ka ise initsiatiivikas olla — ise mehele läheneda, teda kallistada ja suudelda. Edu teile!
Mul on halb maine naiste seas. Nad ei tunne, mind sest ma pole ammu naistega lähemalt suhelnud. Kuid minust ei peeta lugu. Tunnen sedasi end kõlbmatuna suhteks. Olen saanud mitmeid valusaid ei-sid. Neist on saanud traumaatilised mälestused, mis ikka meenuvad, kui üritan kedagi leida. Minuga on käitutud ülbelt. Naised, kes ei ole ise sügavad, sest nad on noored ja kerglased, on mind karmilt paika pannud. Ja olen hakanud tundma, nagu paljud naised ei tahakski muud, kui suurt printsi, sest muidu pole ta piisavalt oskuslik, et neid tõeliselt armastada. Kuid mul pole suhtekogemust. Olen lõksus. Kardan suhelda, sest kardan et nad on need ülbed ja ennast liiga eriliseks pidavad, suurte oskustega armastaja otsijad, kellede jaoks mina pole piisav. Ma ei saa kuidagi kuskilt oskuseid, suhete loomiseks. Milles on mu probleem ja kuidas luua suhteleidmise strateegia?
Kas olete mõelnud, et „Ei”! ei pruugi olla öeldud mitte teile, vaid kellegi poolt. See tähendab seda, et ehk see teine kartis suhet alustada, kartis, et olete tema jaoks liiga hea, liiga tark, kartis, et ta pole valmis end pikemalt kellegagi siduma.
Kindlasti on neid naisi, kellega te paremini sobite ja kellega mitte. Võite ka tänulik olla osadele ei-dele, sest nii saate järjest paremini aru, kellega te klapiks ja kellega mitte. Pole ju mõtet ennast raisata suhetele, mis pole loodud kestma. Millised on teie huvid ja hobid? Hea on nende baasilt ehk isegi alguses sõpru leida ning vaadata, kas üks areneb edasi armastuseks. Kui te ei pea lugu ööklubis tantsimisest, siis pole mõtet sealt ka kaaslast otsida — mõistate?
Suhtes olemise oskus areneb koos suhte endaga. Samas on ka sõprussuhted sellised, mis meid õpetavad ja „tuunivad”. Lähemate kolleegidega suhtlemises on kindlasti armusuhtele omaseid elemente, nii et kindlasti on teil teatud vajalikud oskused olemas. Kasuks tuleb, kui olete kompromissivalmis, piisavalt eelarvamuste vaba ning teistega arvestav.
Kui naised teid ei tunne, siis kuidas teil saab nende seas halb maine olla? On see pigem teie kujutelm ja kui nii, siis miks on see just selline? Kust on teie kartused ja (eel)arvamused pärit? Siin oleks hea rääkida päritoluperest ning seal valitsenud põhimõtetest ja väärtustest. Ehk olete pagasina sealt kaasa võtnud midagi, mis teie jaoks ei toimi ja isegi takistab teid suhteid loomast. Kui seda mõistate, leiate ehk vabaduse ise enda jaoks otsustada, mida uskuda ja mida mitte. Soovitan antud teemat arutada psühhoterapeudiga.
Avaldatud Delfi Naistekas 10.01.13
Monday, October 19, 2009
Mehed ja romantika
Oi kui palju olen kuulnud fraasi: "Mu mees pole üldse romantiline." Mida see tähendab? Mina olen sellest aru saanud nii, et mees ei korralda kodus küünlavalgusõhtuid koos sensuaalse muusika ja näiteks seljamassaaziga. Edasi on jutt läinud sellele, et mees ongi selline vaike ja tasane ja küllap see ei tule talle lihtsalt loomulikult ja las see siis olla. Millegipärast aga on raske to let go ja ootused ei kao.
Hiljuti ütles minu hea sõber (meesterahvas) vestlusringis, et tema endine naine tegi märkusi romantika puuduse kohta nende elus vaadates seejuures just mehe otsa, et see on tema tegematajätmine. Samas tean, et tema praegune kaasa õhkab õnnest, et mees avaldab talle armastust mitu korda päevas lisaks veel kallistab hellalt ja silitab õrnalt (ma ei pea siinkohal silma seksuaalseid puudutusi). Naine ütles, et ta ei saa üldse aru, mis romantikat veel tahta.
Sellest hakkasin mõtlema, et mida siis naised tegelikult vajavad, kui nad soovivad, et mees oleks romantiline. Jõudsin selleni, et tõenäoliselt siiski naised vajavad (ja siinjuures ma tegelikult ei piiritleks asja sooga) kinnitust sellele, et neid armastatakse ja et neist hoolitakse. Kui nad saavad seda ülalmainitud moel, siis ma arvan, et nad ei kurda sõbrannale mehe romantikameele puudulikkuse üle. Kas te ei arva nii?
Küünalde süütamine, vastava muusika valik tekitab ehk meeleolu, mis võiks viia oma tunnete väljendamiseni, aga kui kas inimloomus või suhe ei ole sellised väga emotsioonide väljanäitamise taustaga, võib katse luhtuda. Samas meeleolu võivad ju luua mõlemad ja enda peale võiks selle võtta see, kellel see paremini välja tuleb. See ei võta ju tükki küljest ning potentsiaalselt viib toreda koosolemiseni.
Üks tuttav kurtis, et mees ei taha temaga kinos ja teatris käia. Jutu jätkudes selgus, et mehel on pildistamishobi ja ta on naist ka kaasa kutsunud, aga naise jaoks on see igav ning ta pole pärast ühte korda enam läinud. Natuke naerma ajas, et naine ootab mehelt oma huvide jagamist ja miks mitte ka seda tõlgendada romantika tekitamiseks suhtes, aga ise samaga ei vasta.
Kõige paremini minu meelest toimib see, kui sa iseendast (ja iseennast) annad, sest ma usun, et siis saad ka vastu. Kui sa endast ei anna, siis metafoori kasutades jackpoti tulla ei saa. Loomulikult ei pea ma silmas arutut eneseohverdust, aga kui võimumängudes armastuse voolu ette tamm ehitada, siis mingil hetkel ehk tuleb tõdeda, et ei lähe küll välja, aga ei tule ka sisse.
Lõpp läks insenerehituseks kätte ära, aga point on selles, et väljendage oma tundeid avatult ja siiralt ja küll siis mees ka seda omal moel teeb. Samuti väljendage oma ootusi armuavalduste suhtes konkreetsemalt mitte ümber nurga. Tegelikult on ju väga vahva, kui muidu sõnakehv mees ütleb ühel õhtul söögilaua taga muidu tõsise näoga nagu alati: "Tegelikult oled sa täitsa tore moor!" :)
Hiljuti ütles minu hea sõber (meesterahvas) vestlusringis, et tema endine naine tegi märkusi romantika puuduse kohta nende elus vaadates seejuures just mehe otsa, et see on tema tegematajätmine. Samas tean, et tema praegune kaasa õhkab õnnest, et mees avaldab talle armastust mitu korda päevas lisaks veel kallistab hellalt ja silitab õrnalt (ma ei pea siinkohal silma seksuaalseid puudutusi). Naine ütles, et ta ei saa üldse aru, mis romantikat veel tahta.
Sellest hakkasin mõtlema, et mida siis naised tegelikult vajavad, kui nad soovivad, et mees oleks romantiline. Jõudsin selleni, et tõenäoliselt siiski naised vajavad (ja siinjuures ma tegelikult ei piiritleks asja sooga) kinnitust sellele, et neid armastatakse ja et neist hoolitakse. Kui nad saavad seda ülalmainitud moel, siis ma arvan, et nad ei kurda sõbrannale mehe romantikameele puudulikkuse üle. Kas te ei arva nii?
Küünalde süütamine, vastava muusika valik tekitab ehk meeleolu, mis võiks viia oma tunnete väljendamiseni, aga kui kas inimloomus või suhe ei ole sellised väga emotsioonide väljanäitamise taustaga, võib katse luhtuda. Samas meeleolu võivad ju luua mõlemad ja enda peale võiks selle võtta see, kellel see paremini välja tuleb. See ei võta ju tükki küljest ning potentsiaalselt viib toreda koosolemiseni.
Üks tuttav kurtis, et mees ei taha temaga kinos ja teatris käia. Jutu jätkudes selgus, et mehel on pildistamishobi ja ta on naist ka kaasa kutsunud, aga naise jaoks on see igav ning ta pole pärast ühte korda enam läinud. Natuke naerma ajas, et naine ootab mehelt oma huvide jagamist ja miks mitte ka seda tõlgendada romantika tekitamiseks suhtes, aga ise samaga ei vasta.
Kõige paremini minu meelest toimib see, kui sa iseendast (ja iseennast) annad, sest ma usun, et siis saad ka vastu. Kui sa endast ei anna, siis metafoori kasutades jackpoti tulla ei saa. Loomulikult ei pea ma silmas arutut eneseohverdust, aga kui võimumängudes armastuse voolu ette tamm ehitada, siis mingil hetkel ehk tuleb tõdeda, et ei lähe küll välja, aga ei tule ka sisse.
Lõpp läks insenerehituseks kätte ära, aga point on selles, et väljendage oma tundeid avatult ja siiralt ja küll siis mees ka seda omal moel teeb. Samuti väljendage oma ootusi armuavalduste suhtes konkreetsemalt mitte ümber nurga. Tegelikult on ju väga vahva, kui muidu sõnakehv mees ütleb ühel õhtul söögilaua taga muidu tõsise näoga nagu alati: "Tegelikult oled sa täitsa tore moor!" :)
Subscribe to:
Posts (Atom)