Friends with benefits

Hiljutises gallupis oli see väljend üks vastusevariantidest ja tuttav palus siis termini tähendust täpsustada. Üldiselt benefits on personalitöös tundud kui "soodustused" inglisekeelne ekvivalent. Kuidas aga sõprus ja soodustused omavahel seotud on? Ehee, kui sul on sõber, kelle sõprusega kaasneb ka muud head näiteks seks, siis võidki teie suhet iseloomustada kui et olete friends with benefits (FWB). Mina tutvusin sellise nähtusega väga lähiminevikus (ja kaudselt), aga väidetavalt on see läänemaailmas popp värk.
Usun, et sellised suhtevormid saavad hoogu siis, kui rahva kultuur on paljuski töökultuur nt nagu Ameerikas selgelt on. Inimesed rabavad palju tööd teha ja millal sa veel seda Õiget otsida jõuad. Lähedust saad sõbrannade ja sugulastega ka nautida, aga vaat seksida üksi on üheülbaline ja paljudele tabu. Siis tulevadki tihti mängu sõbrad ja see mida neil veel pakkuda on.

Klassikaliselt on FWB need, kes on kunagi paar olnud ja siis lahku läinud. Tihti ju naised vähemalt ei torma kohe uut seksuaalsuhet looma ja tihti ei ole ka seksuaalne sobimatus lahkumineku põhjuseks. Võib isegi olla, et seks oli hea, aga näiteks kaasa ei tahtnud (veel) püsisuhet. Nii lepitaksegi kokku ... või siis mitte ja see juhtub spontaanselt:), et vahest kohtutakse ja seksitakse. Mina kahtlustan, et selline olukord takistab päriselt lahkuminemist just emotsionaalses vallas ja hoiab siiski ekse teineteise küljes kinni. Samas see on ju nii mugav: partnerit tunned, tema sind ja seda mis meeldib, põhimõtteliselt on teile mõlemale või vähemalt ühele selge, mis siis juhtub, kui teist paar saab ning selles mõttes on uudishimu rahuldatud, ehk ka mõnel unistused purunenud. Saate kokku, millal tahate, pärast helistama ei pea, välja viima ei pea, raha kulutama teise peale samuti mitte.

Tihti lõpeb taoline läbikäimine sellega, et hakatakse mõtlema, et miks me ikkagi ei võiks koos olla, kui me niikuinii seksuaalset lähedust jagame, et võiks ju veel proovida, tore oleks kui keegi ikkagi oleks kogu aeg olemas. Harva kui see nö teine tulemine õnnelikult lõpeb. Pigem minnakse siis juba päriselt lahku ja enam edasi ei suhelda või siis minimaalselt ja siis ka ainult verbaalselt. Ehk on see nii sellepärast, et põhjused miks kokku ei sobita on endised ja selles mõttes pole midagi muutunud.
Loomulikult on ka selliseid FWB, kes pole paar olnud. Mõned mehed, kes on püsisuhte lõppedes korralikult kõrvetada saanud, ei taha tükk aega uuest kooselust juttugi teha. Nendele sobib eriti selline ilma kohustusteta sekssuhe. Paljud mehed nagu naisedki ei taha minna ööklubisse ja sealt suvalise võõra endaga kaasa kutsuda. Ikka on ju tutvusringkonnas naisi, keda vaadates on nad mõelnud: "Huvitav kuidas..." Nüüd ongi aeg katsetada. Kahjuks sobivad paremini seotud vastassugupoole esindajad, sest nende puhul pole üldjuhul hirmu, et nad hakkavad rohkem tahtma. Selline stsenaarium aga vallaliste naiste osas tihti käivitub. Nad hakkavad oma asju mehe poole unustama, rohkem ise helistama, meest erinevatele paari-üritustele välja kutsuma ja vaikselt muutub seksksuhe "pärissuhteks". Tihti teeb mees siis sellele lõpu, kas otse või lihtsalt teise poole kommunikatsiooni-püüdlusi ignoreerides.

Tundub, et väga pikka eluiga FWB suhtele ei ennustata. Ei ole kuulnud kuigi kindlasti neid näiteid on, et FWB-st on saanud päris paar. Tavaliselt on see justkui vahepealne faas, kust mingil hetkel peaks edasi liikuma, näiteks siis kui haavad lakutud ja enesekindlus taastunud.
Mõned aga jäävad sellesse nagu kinni ja jätkavad aina uute sõpradega. Siis mina küll soovitaks endasse vaadata, miks ma nii väga paarisuhet kardan ja mida ma peaksin tegema, et sellest hirmust loobuda. Sest tegelikult on ju tore olla kallimaga koos jagades temaga nii oma vaimu, hinge kui ihu.