Kas suurel vanusevahel on suhte
toimimisel tähtsust?
Kui inimesel on hirm läheduse ees
ja/või ta usub, et pole armastust väärt, aga üldiselt on suhe seni olnud hea
ning tüürib pikaajalisuse poole, siis vanusevahe on hea põhjendus, mida tuua,
miks enam koos olla ei saa. Parem on olla ise suhte lõpetaja kui mahajäetu, kui
selline hirm peaks (ka) olema. Meie vanus on nagu meie kasv või näokuju, mille
muutmise osas me midagi teha ei saa ning seega ei saa tekkida ka vaidlust, et
nii ei ole. Tundub nagu peaksime sellega lihtsalt leppima, et see erisus on kui
kuristik meie vahel. Edasine sõltub juba konkreetsest paarist, kas nähakse tunnestuslikult
läbi, et tegelik soov on kokku jääda ning leevendatakse suhte arengut
pärssivaid hirme.
Tean meest, kes ütles oma 30. aastasele
pruudile, et kui sa mu võtad, siis arvesta, et mina ei muutu, sest ma olen juba
väga väljakujunenud isiksus – olen mees oma parimates 50-s aastates. Kuna tal
oli seljataga üks kooselu, siis ehk püüdis ta riske maandada ja naise ootusi
reaalsena hoida. Tegelikkus on aga see, et kuna mees ise tahab naisega koos
olla, siis senise kümne aasta jooksul on olnud kohe päris mitmeid kordi, kus ta
on kompromisse ja järeleandmisi teinud.
Mis on heaks toimimiseks vajalik
(siin on maal elavad paarid ja läbi kumab, et maal on meest tõesti vaja; vajadus
muudab ilmselt selle vanusevahe veel tähtsusetumaks. Näed Sa linnas erinevusi?)
Pigem on suure vanusevahega
paaridega nii nagu suhtega üldiselt, et inimestel peaksid olema sarnased
väärtushinnangud, mis moodustavad suhte vundamendi ja selle peale saab ehitada
sõpruse, austuse, hoolimise, kire maja. Ma ei usu, et inimesi viib lahku see,
et üks ei tea teise lapsepõlve multikakangelast või teine pole teismelisena
kuulanud esimese lemmikbändi. Lahku viib see, kui pole usaldust, tihti see kui
ollakse omavahel pidevas võistluses mitte üks meeskond, ja nimetatud asjad pole
easpetsiifilised.
Mõni naine kurdab mehe nö
kõutsistumise üle – mõnuleb ainult diivanil, välja ei taha tulla ega uusi asju
proovida... On see vanusega seotud või millegi muuga?
Pigem kogen mina oma töös, et
taaskord on vanust hea põhjuseks tuua, miks kaasaga ei taheta koos välja minna
või koos midagi temaga ette võtta. Tegelikult vaevab aga miski muu. Näiteks
võib mees tunda, et ollakse teineteisest kaugenenud, ei osatagi enam koos olla,
kardetakse, et pole millestki rääkida. Taolist teemat ei osata tõstatada, selge
et sellest võib tüli ja pisaraid tulla, siis ongi kergem öelda, et ah ma juba
nii vana, sa mine ja ole. Või kardetakse muutust, et see muudab ka suhet ja
just halvemaks.
Kas vanusevahe tähstust vanuse
kasvades suureneb –näiteks 20 ja 30 pole eriti vahet, aga 60 ja 70 juba on?
Arvan, et kui tegemist pole
põlvkonna jagu aastatega, mis partnerite vahel on, siis ei pea vanusevahe küll
suhtele saatuslikuks saama, eriti kui elukogemuste pagas on võrreldav. Samas ka
siis kui näiteks naine on vaevalt täisealine ja mees hakkab keskeale lähenema,
võib päris kaua rollide mõttes toimiv olla laps-täiskasvanu(isa) suhe.
Konflikte võib tekitada erinevates
eluetappides olek, mis ei ole üks ühele seotud vanusega. Näiteks kui naine on
lastesünnitamise staadiumis, aga mees on selle juba korra läbi teinud ning
soovib nüüd pigem kaasaga kahekesi maiseid rõõme nautida. Tean ka paare, kus
üks on nö sarved maha jooksunud, teise jaoks on see aga esimene suhe ning
mingil hetkel hakkab ta huvi tundma, kuidas oleks teistega suhtes olla.
Siinkohal on oluline rõhutada, et tekkinud lahkhelid ei pea lõppema
lahkuminekuga. Kompromissid, leppimised, järeleandmised on iga pikaajalise
suhte lahutamatud osad, tuleb lihtsalt endalt küsida, kas see on nüüd see asi,
kus lähen endaga vastuollu ja teen ennast õnnetuks, kui mu soov ei täitu.
Kindlasti esitab väljakutseid see,
kui üks paarist on vana, tal on raskem liikuda, väsib kergemini, soovib pigem
aktiivsest elust taanduda ning teine oma tegutsemisenergiaga haripunktis –
tahab mägesid mööda ronida, ööklubides käia, pidevalt sõpru võõrustada jne.
Siis võivad probleeme tekitada füüsilised piirangud. Energiatase aga ei pruugi
olla ainult vanusest kinni – ka mõni noor inimene võib armastada staatilisust
ja mõni vanem inimene olla käbe ja vitaalne.
loe tervet lugu ajakirjast "Pere ja Kodu" detsember 2013
